Miina Härma (1864–1941) oli teerajaja. Ta oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis aastatel 1917–1929 ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka.
Miina Härma muusikaline pärand on lugupidamist vääriv – ta kirjutas üle 200 koorilaulu, oli dirigendiks kõikidel üldlaulupidudel, tema Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele loodud „Tuljak“ kõnetab igat eestlast tänapäevalgi. Miina Härma „Tuljakule“ lõi tantsusammud Anna Raudkats ning sellisena on see iga üldtantsupeo grand finale.
Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma., AM_12853:145 F 11687:145, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2039983
Miina Härma 161. sünniaastapäeva tähistamine
sündmus
10. veebruaril Miina Härma 161. sünniaastapäeva puhul kogunesid klasside esindajad Raadi kalmistule. Sünnipäeva puhul süüdati küünlad ning DP koordinaator ja ajalooõpetaja Ilmar Tammisto meenutas õpilastele Miina Härma olulisust ajaloos.
Süvenedes Miina Härma elusse ja tegemistesse on raske tunda muud kui aukartust ja imetlust ühe inimese teotahte ja missioonitunde ees. Miina Härmast rääkides on tavaks välja tuua, milles kõiges oli ta esimene – esimene kõrgharidusega eesti naine, esimene eesti naishelilooja ja et anda aimu Miina Härma mitmekesisusest, esimese eesti lasteaia asutaja.
Tasub mõelda ka sellele, missuguses ühiskonnas Miina Härma tegutses. Olid ju kõik need saavutused tulnud tugevalt meestekeskse ühiskonna kiuste, kus ettevõtlik naisterahvas pidi ennast igal sammul tõestama ning näitama, et näiteks ühe koorilaulu kirjutamisega saab naine sama hästi hakkama kui mees. Miina Härma näitel saab muidugi öelda, et sai koguni paremini hakkama, kui suurem osa tema kaasaegsetest.
Oleme harjunud mõtlema Miina Härma peale eelkõige rahvuslikust vaatevinklist. Samas kui mõelda Miina Härma nooruspõlve peale, siis on see ju ometi väga rahvusvaheline. Õpingu- ja eluaastad Vene keisririigi pealinnas Peterburis, kontserttuurid Saksamaal ja Inglismaal. Miina Härma oleks võinud kenasti ka laiemas maailmas läbi lüüa, saada maailmakodanikuks Peterburis, Berliinis või Londonis.
Ometi otsustas ta võtta need väärtuslikud välismaal saadud kogemused ning tulla nendega tagasi kodumaale. Ilma nende kogemuste ja tutvusteta ei oleks Miina Härma tegutsemisaastad Eestis olnud kindlasti nii silmapaistvad. Seega ühendas ta endas rahvusvahelise ja rahvusliku. Kui saan anda täna siin viibijatele ühe soovituse, mille osas Miina Härmast eeskuju võtta, siis tooksin välja just selle aspekti. Noored, reisige, õppige või omandage töökogemus välismaal. Need kogemused on üliväärtuslikud. Samas pidage aga meeles, et siin on teie kodu, mis teid alati ootab.
