Miina Härma

Miina Härma (1864–1941) oli teerajaja. Ta oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis aastatel 1917–1929 ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka.

Miina Härma muusikaline pärand on lugupidamist vääriv – ta kirjutas üle 200 koorilaulu, oli dirigendiks kõikidel üldlaulupidudel, tema Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele loodud „Tuljak“ kõnetab igat eestlast tänapäevalgi. Miina Härma „Tuljakule“ lõi tantsusammud Anna Raudkats ning sellisena on see iga üldtantsupeo grand finale.

Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma.
Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma., AM_12853:145 F 11687:145, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2039983

Gümnaasiumi õppekava üldosa

Loe lisaks: 10. klassi astumine

Kinnitatud Miina Härma Gümnaasiumi direktori käskkirjaga nr 175, 29. september 2019

Sisukord

1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid ning -põhimõtted, erinevate õppekeelte kasutamine kursuseti
2. Õppemoodulite kirjeldused ja nende tunnijaotusplaan ning valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted
3. Rahvusvaheline õppekava Miina Härma Gümnaasiumi õppekava osana
4. Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted
5. Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted.
6. Õppe ja kasvatuse korraldus ja ajakasutus
7. Hindamise korraldus
8. Gümnaasiumi lõpetamine
9. Õpilaste nõustamine, karjääriteenuste korraldus
10. Ainekava koostamise põhimõtted
11. Kooli õppekava rakendumise, uuendamise ja täiendamise kord

Miina Härma Gümnaasium lähtub gümnaasiumiastme õppe- ja kasvatustöös Põhikooli ja gümnaasiumiseadusest, gümnaasiumi riiklikust õppekavast, kooli visioonist ja arengukavast ning IBO koolikorralduslikest dokumentidest (IB Learner Profile, IB Programme Standards and Practices, Handbook of Procedures, General Regulations, Rules for IB Schools).

1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid ning -põhimõtted, erinevate õppekeelte kasutamine kursuseti

Miina Härma Gümnaasiumis (MHG) toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist. Gümnaasium loob igale õpilasele võimalused tema võimete maksimaalseks arenguks tema eelistusi arvestades, loovaks eneseteostuseks, teaduspõhise maailmapildi kinnistumiseks ning emotsionaalse, sotsiaalse ja kõlbelise küpsuse saavutamiseks.

Gümnaasiumis kujundatakse eelkõige neid väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. Tähtsustatakse väärtusi, mis aitavad kaasa ühiskonna inimvara ning riigi majanduse arengule. Omandatavad teadmised, oskused ja väärtushoiakud võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.

Kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ning arengu eest. Õpetuses ning kasvatuses pööratakse erilist tähelepanu eesti keele ja kultuuri õppele. Kooli arendades peetakse silmas kooli loojate ja vaimsete liidrite pedagoogilist pärandit.

Õppimises on kesksel kohal õpilaste aktiivne teadmiste konstrueerimise protsess. Kooli õpikeskkond soodustab iseseisvat õppimist, sealhulgas vajalike õppimisoskuste kujunemist. Õppe- ja kasvatustegevuses suunatakse õpilasi omi sihte seadma, õppima töötama nii iseseisvalt kui ka kollektiivselt ning võimaldades erinevaid töömeetodeid katsetades leida õpilastel neile sobivaim õpistiil. Õppetöös väärtustatakse akadeemilist ausust. Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena.

Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:

1) luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;

2) koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära;

3) jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;

4) märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest;

5) ennetatakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;

6) ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;

7) luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;

8) luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul;

9) luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel, tolerantsusel ja heatahtlikkusel;

10) korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;

11) korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest.

MHG õppekava keskmes on õppija profiil. See näitab, milliste oskuste ja teadmiste arendamisel kujundatakse õpilastel omanäoline, terviklik mina- ja maailmapilt.

MHG õpilane on:

  • uuriv, oskab iseseisvalt õppida ja teha koostööd, et leida uusi lahendusi;
  • teadmishimuline, loov, loomupäraselt uudishimulik, teadlike õpioskustega;
  • mõtleja, kes kasutab kriitilist ja loovat mõtlemist probleemide äratundmiseks, lahendamiseks ning eetiliste ja põhjendatud otsustuste langetamiseks;
  • suhtleja, kes mõistab ja edastab teavet mitmes keeles erinevaid suhtluskanaleid kasutades ning oskab meeskonnaliikmena töötada;
  • põhimõttekindel, käitub väärikalt, õiglaselt, väärtustab ja austab kaasinimesi, kogukondi;
  • avatud meelega, mõistab kohalikku kultuuripärandit, suhtub eelarvamusteta kaasinimestesse ja võõrastesse kultuuridesse;
  • hooliv, empaatiline, tolerantne, osaleb aktiivselt vabatahtlikus töös ja kooli ühisürituste korraldamises, märkab ja aitab;
  • julge, on valmis katsetama uusi rolle, ideid ja strateegiaid, õpib enda ja teiste kogemustest, jäädes alati akadeemiliselt ausaks;
  • tasakaalustatud, end mitmekülgselt arendav; mõistab, et isikliku ja ühiskondliku heaolu saavutamisel on oluline tasakaalustatud areng intellektuaalsel, füüsilisel ja emotsionaalsel pinnal;
  • ennast analüüsiv, reflekteerib oma tugevuste ja nõrkuste üle õppetöös ja isiklikus elus, vastutab oma tegude eest.

Õpilaste vanemad osalevad kooli õppe- ja kasvatustöös:

  • klassi ja kooli ühistegevustes;
  • arenguvestlustel;
  • õppetööle tagasisidet andes;
  • last õppetöös toetades, tehes koostööd klassijuhataja, aineõpetajate ja vajadusel sotsiaalpedagoogi ja/või psühholoogiga;
  • kooli hoolekogule ettepanekuid tehes või sinna kuuludes.

MHGs toetatakse õpetajate omanäolisust ja professionaalsust. Õpetajalt oodatakse ainetundmise-, organisatoorseid ja analüütilisi oskusi (õpetaja kui uurija, õpetaja kui otsustaja, õpetaja kui oma töö reflekteerija, õpetaja kui oma töö konstrueerija, õpetaja kui aktiivne õppija, õpetaja kui koolikollektiivi looja, õpetaja kui muutuste agent, õpetaja kui kriitiline töötegija, õpetaja kui avaliku elu intellektuaal):

  • ainealaselt kompetentne ja laia silmaringiga;
  • õppimisprotsessis oskab luua töömeeleolu, kasutab sobivat metoodikat, toetab õpilase arengut läbi aktiivse mõttetegevuse, on õiglane; oskab konflikte maandada ja ennast kehtestada;
  • analüüsib ennast ja oma tööd;
  • on kohusetundlik, suhtub lugupidavalt oma õpilastesse, kolleegidesse ja lapsevanematesse.

Heal õpetajal on isiksuslikud-, suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused (õpetaja kui eetiline kutsetöötaja). Hea õpetaja:

  • austab ennast ja armastab oma tööd;
  • on sõbralik, hea suhtleja ja avatud konstruktiivsele kriitikale;
  • isikupärane.

MHG keelepoliitika

MHGs õpitakse võõrkeeli kolmel tasemel: B2 (inglise keel), B1 (vene, saksa või prantsuse keel) ja A2 (hispaania, prantsuse, saksa, soome, rootsi ja vene keel algajate; prantsuse ja saksa keel edasijõudnute gruppides). Neile tasemetele jõudmise tagab riikliku õppekava ja kooli õppekava võõrkeelte kursuste läbimine. Õpilaste huvidest lähtuvalt on võimalik keeleõpet süvendada erinevate valikainete kaudu. B2 ja B1 keelte õppimisel moodustab kool üldjuhul tasemerühmi.

Iga õpetaja on ka keeleõpetaja. See tähendab, et igas ainetunnis jälgitakse korrektset keelekasutust, parandatakse õpilaste keelevigu, arendatakse funktsionaalset lugemisoskust.

Keeleõppe süvendamiseks kasutatakse LAK (lõimitud aine ja keeleõppe meetodit) põhimõtet mõnede kursuste õpetamiseks. Inglise keele õppe toetamiseks õpitakse 12. klassis kursust “Loodusvarad ja nende kasutamine“ inglise keeles.

Saksamaa Liitvabariigi liidumaade haridusministrite konverentsi keskkomitee otsusega aastast 2010 on MHGle antud ametlik DSD-kooli staatus. See annab MHG õpilastele õiguse ja võimaluse sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud keelediplomi eksameid DSD 1 (keeletase A2/ B1) ja DSD 2 (keeletase B2/C1) ning saada DSD-koolide katusorganisatsioonilt ZfA toetust saksa keele õppe arendamiseks ja täiustamiseks koolis.

Eesti keelt emakeelena mittekõnelev õpilane saab soovi ja võimaluse korral õppida oma emakeelt ringitunnina. IB DP ainerühmades 1−2 on õppekeeleks sihtkeel, rühmades 3−6 on õppekeeleks inglise keel.

2. Õppemoodulite kirjeldused ja nende tunnijaotusplaan ning valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted

Elus hästi toimetuleva, omanäolise ning tervikliku mina- ja maailmapildiga õpilaste kujunemist toetavad:

  • Gümnaasiumi riikliku õppekava kohustuslikud õppeained (63 kursust);
  • Õpilasuurimus või praktiline töö (1 kursus);
  • Kooli poolt valitud õppimist toetavad ja MHG eripära arvestavad lisakursused (10 kursust);
  • Mooduli kursused (10 kursust);
  • Valikkursused.

Õpilase minimaalne õppekoormus gümnaasiumi jooksul on 96 kursust (1 kursus = 35 tundi). MHGs on kursused õppetööna korraldatud perioodide kaupa. Õppeaastas on viis perioodi (va 12. klassis, kus on neli perioodi). Ühes perioodis õpitakse viis tundi nädalas üldjuhul 6−8 õppeainet, läbi mitme perioodi on kehaline kasvatus ja B1-võõrkeel. Õppetöö toimub klassideta gümnaasiumi põhimõttel, see võimaldab õppida grupis, mis vastab õpilase tasemele selles aines (inglise keel, vene keel, saksa keel).

Gümnaasiumi riikliku õppekava kohustuslikud õppeained                                                

Ainevaldkond Kohustuslik õppeaine Kursuste arv 10.kl 11.kl 12.kl
Keel ja kirjandus Eesti keel 6 2 2 2
  Kirjandus 5 2 2 1
Võõrkeeled B2-võõrkeel (inglise keel) 5 5
  B1-võõrkeel (saksa, vene või prantsuse keel) 5 3 2
Matemaatika Matemaatika 8 5 3
Loodusained Bioloogia 4 1 2 1
  Geograafia (loodusgeograafia ja inimgeograafia) 3 2 1
  Keemia 3 2 1
  Füüsika 5 2 2 1
Sotsiaalained Ajalugu 6 2 1 3
  Ühiskonnaõpetus 2 2
  Inimeseõpetus 1 1
Kunstiained Muusika 3 1 1 1
  Kunst 2 2
Kehaline kasvatus Kehaline kasvatus 5 2 2 1
KOKKU   63 32 18 13

Õpilasuurimus või praktiline töö                                                                                   

Gümnaasiumi õpilasuurimus või praktiline töö tuleb sooritada IV kooliastme lõpuks. Õpilasuurimuse või praktiliste töö ettevalmistamine, koostamine ja kaitsmine võrdsustatakse ühe kursuse läbimisega. Õpilasuurimustele ja praktiliste töödele esitatavad nõuded jms on toodud kooli uurimistööde ja praktiliste tööde juhendis.

Kooli poolt valitud õppimist toetavad ja MHG eripära arvestavad kohustuslikud lisakursused              

Kursus Kursuste arv 10.kl 11.kl 12.kl
Matemaatika praktikum 1 1    
Töö alustekstidega 1     1
B2-võõrkeel (inglise keel) 6 6
B1-võõrkeel (saksa, vene või prantsuse keel) 1 1
Teadmise olulised küsimused 1 1
KOKKU 10 1 7 2

Eesti keele riigieksami edukat sooritamist toetab lisakursus „Töö alustekstidega“. Kuna MHGs peatakse oluliseks võõrkeelte õpet, siis riikliku õppekava kohustuslikele kursustele lisanduvad B2-võõrkeele (inglise keele) kuus kohustuslikku lisakursust (sealhulgas akadeemiline inglise keel ja inglise kirjandus) ja B1-võõrkeele (saksa, prantsuse või vene keele) 1 kohustuslik lisakursus. Õppimist, omandatud teadmiste sidumist ja kriitilist mõtlemist arendatakse kursusega „Teadmise olulised küsimused“ (IB-õppe Theory of Knowledge kursusele sarnane kõiki ainevaldkondi ühendav teadmisfilosoofia kursus).

Mooduli kursused                                                                                                          

10. klassi lõpus on õpilasel MHGs valida 1) sotsiaalainete, 2) loodusainete, 3) humanitaarainete  õppemooduli ja 4) IB DP rahvusvahelise õppekava vahel. Õpilane valib ühe mooduli või IB õppekava. IB DP õppekavale toimub eraldi vastuvõtt.

Õppemoodulid koosnevad valitud ainevaldkonna 10 süvendatud kursusest, mis lisanduvad gümnaasiumi riikliku õppekava kohustuslikele õppeainetele ja kooli poolt valitud kohustuslikele lisakursustele. Mooduli kursused toimuvad 11. ja 12. klassis. Vajadusel võib kool mooduli kursuseid asendada mõne teise kursusega samast valdkonnast.

SOTSIAALAINED   LOODUSAINED   HUMANITAARAINED  
Ettevõtlusõpe (11. kl) 2 Geoinformaatika (11. kl) 1 Draama (11. kl) 2
Üldajalugu (11. kl+12. kl) 2 Bioloogia ja geograafia praktikum (11. kl) 1 Kultuuriantropoloogia (11.kl) 1
Maailmausundid (11. kl) 1 Praktika keemias ja füüsikas (11. kl) 1 Müüdikursus (11. kl) 1
Psühholoogia (11. kl) 1 Keemiliste protsesside seaduspärasused (11. kl) 1 Loovkirjutamine (11. kl) 1
Meedia (12. kl) 1 Orgaaniline keemia (11. kl) 1 Maailmausundid (11. kl) 1
Globaliseeruv maailm (12. kl) 1 Analüütiline keemia (12. kl) 1 Kirjandus ja ühiskond (12. kl) 1
Inimene ja õigus (12. kl) 1 Inimese füsioloogia (12. kl) 1 Sissejuhatus filosoofilisse mõtlemisse (12. kl) 1
Sissejuhatus filosoofilisse mõtlemisse (12. kl) 1 Astronoomia (12. kl) 1 Kõne ja väitlus (12. kl) 1
    Kaasaegne füüsika (12. kl) 1 Ingliskeelne kirjandus 21. sajandil (12. kl) 1
    Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond (12. kl) 1    
KOKKU 10   10   10

Humanitaarainete mooduli valinud teatrikunsti, kirjanduse ja teiste humanitaarainete huvilised õpilased õpivad draama, kõne ja väitluse, loovkirjutamise ja kultuuriantropoloogia  jt kursuseid.

Sotsiaalainete moodulis keskendutakse rohkem ühiskonnateaduslikele õppeainetele ja seda on soovitav valida õigusteadusest, ettevõtlusest või muudest sotsiaalteadustest huvitatud õpilastel.

Loodusainete moodul on enam keemiale, füüsikale, bioloogiale ja geograafiale keskenduv kursuste kogum. Loodusainete moodul on eelkõige mõeldud neile, kellel on huvi saada arstiks või minna edasi õppima süvendatult mõnda loodusainet või keskenduda tehnoloogiavaldkonnale.

Mooduli valimisel peab arvestama, et mooduli käivitumiseks peab olema soovijaid vähemalt 16 õpilast.

Valikkursused                                                                                                                            

10. klassi kevadel peab õpilane valima, kas

  • õppida kitsast matemaatikat (kohustuslikule 8 kursusele lisandub 2 valikkursust, kokku 10 kursust matemaatikat) või laia matemaatikat (lisandub 6 valikkursust, kokku 14 kursust matemaatikat); 10. klassis alustavad kõik laia matemaatika õppimist.
  • õppida laia inglise keelt (kohustuslikule 11 kursusele lisandub 3 valikkursust, kokku 14 kursust inglise keelt) või mitte.

Kooli poolt pakutud valikkursuseid saab üldjuhul valida 10. klassi lõpus (viiendal perioodil) ja neid õpitakse 11. ja 12. klassis. Valiku saab teha nii enda mooduli valikkursuste kui ka teiste ainevaldkondade (valik-)kursuste seast. Vajadusel võib kool valikkursuste loendit muuta.

SOTSIAALAINED Maht Märkused, kommentaarid
Maailmausundid (11. kl) 1  
Inimene ja religioon 1 * Pead olema eelnevalt läbinud Maailmausundite kursuse
Eesti usuline maastik 1 * Pead olema eelnevalt läbinud Maailmausundite kursuse
Praktikum „Erinevad Eestid” (12. kl) 2 *Avatud eelkõige sotsiaalsuuna õpilastele
Psühholoogia (11. kl) 1  
Tänapäeva filosoofia (12. kl) 1 * Pead olema eelnevalt läbinud kursuse Sissejuhatus filosoofilisse mõtlemisse
DigiYouth startup firmade loomine (Idee ja Prototüüp) (11. kl) 2  
DigiYouth startup firmade loomine (Müük) (12. kl) 1 *Pead olema läbinud DigiYouth kursused “Idee” ja “Prototüüp”
LOODUSAINED Maht  
Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond (12. kl) 1  
Bioloogia ja geograafia praktikum välitingimustes (11. kl) 1  
Geoinformaatika (11. kl) 1  
Analüütiline keemia (12. kl) 1  
Keemiliste protsesside seaduspärasused (11. kl) 1  
Praktika keemias ja füüsikas (11. kl) 1  
Astronoomia (12. kl) 1  
Kaasaegne füüsika (12. kl) 1  
HUMANITAARAINED Maht  
Draama (11. kl) 2  
Kirjandus ja film (11. kl) 1  
Kirjandus ja ühiskond (12. kl) 1  
Loovkirjutamine (11. kl) 1  
Ingliskeelne kirjandus 21. sajandil (12. kl) 1  
Kõne ja väitlus (12. kl) 1  
Kultuuriantropoloogia (11. kl) 1  
VÕÕRKEELED Maht  
A2-võõrkeel (hispaania keel algajatele, saksa keel algajatele, saksa keel edasijõudnutele, vene keel algatajatele, prantsuse keel algajatele, prantsuse keel edasijõudnutele, rootsi keel algajatele, soome keel algajatele) 4 Valida saab juba 10. klassis, st 2 kursust õpitakse 10. klassis ja 2 kursust 11. klassis.
Business English 2  
British Studies 1  
Creative Writing 1  
Media 1  
Keynote Proficient 2  
British Art and Design 1  
REAALAINED, TEHNOLOOGIA, DISAIN Maht  
Programmeerimine (11. kl) 2  
Stereomeetria ja planimeetria praktikum (12. kl) 1  
Majandusmatemaatika elemendid (12. kl) 1  
Kirjeldav statistika arvutil (11. kl) 1  
3D-modelleerimine (11. kl) 1  
Digimaal (10. kl) 1  
OSKUSAINED Maht  
Jõusaal 1  
Fotograafia 1  
MUU    
Riigikaitseõpetus (riigikaitseõpetuse teooria ja väliõpe metsalaagris) 2 Valida saab juba 10. klassis
TÜ Teaduskooli kursused    
Koorilaul    
Rahvatants    

Sarnaselt mooduli valimisele peab ka valikkursuste puhul arvestama, et valikaine õppida soovijaid peab olema vähemalt 16 õpilast (võõrkeelte valikkursuste korral vastavalt 12). Valikkursustena peetakse MHGs tähtsaks ka koorilaulus ja rahvatantsus osalemist. Samuti arvestab kool valikkursustena edukalt läbitud TÜ Teaduskooli kursuseid.

MHGs arvestatakse kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi. Selleks tuleb kooli direktorile esitada vastavasisuline avaldus koos õpisooritust kinnitava tõendi või tunnistusega. Otsustamisel lähtutakse õpitu sisust ja õpitulemustest ning koolil on õigus nõuda täiendavaid materjale, et paremini mõista, kas taotletavad õpitulemused on omandatud.

3. Rahvusvaheline õppekava Miina Härma Gümnaasiumi õppekava osana

Miina Härma Gümnaasium rakendab eesti õppekavadega paralleelselt ingliskeelset rahvusvahelist õppekava International Baccalaureate Diploma Programme.

PreIB

MHG PreIB klassi võetakse vastu õpilasi vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu linna vahel sõlmitud halduslepingule (2016‒2021). Õppesse saab kandideerida pärast põhikooli lõpetamist inglise keele testi, õpetajate soovituste, 9. klassi hinnete ja vestluste alusel. PreIB õppekaval õpitakse õppeaineid, mis valmistavad ette IB Diploma programmiks: inglise keel, eesti keel, saksa keel algtasemel, kehaline kasvatus, disain, kunst, matemaatika, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia, ajalugu.

Tunnijaotusplaan preIB klassis

Subjects Lessons per week
English 5
Estonian 2
German ab initio 2
Physical Education 2
Design 2
Arts 2
Mathematics 5
Biology 2
Geography 2
Physics 2
Chemistry 2
History 2
KOKKU 30

IB diplomiõpe (IB Diploma)

Õppesse saab kandideerida pärast kümnendat klassi inglise keele funktsionaalse lugemise testi, õpetajate soovituste, 10. klassi hinnete ja vestluste alusel. IB diplomiõppes õpitakse kuut õppeainet: emakeelt, võõrkeelt, ühiskonnaaineid, loodusaineid, matemaatikat ning lisavalikainet või visuaalkunste. Kolme neist süvatasemel (High Level) ja kolme tavatasemel (Standard Level). Iga õpilane koostab isikliku õppekava.

Kõigil õpilastel tuleb läbida tuumikained:

  • Extended Essay (EE; iseseisev uurimistöö);
  • Theory of Knowledge (TOK; kõiki õpivaldkondi ühendav teadmisfilosoofia kursus);
  • Creativity-Activity-Service (CAS; loov, kehaline ja heategevuslik tegevus).

IB DP lõpeb rahvusvaheliste eksamitega kõikides õppeainetes ning õppe läbimine annab keskharidust tõendava tunnistuse.

Group Subject HL SL
Group 1
emakeeled
Estonian A: Literature + +
English A: Language and Literature + +
Group 2
Võõrkeeled
Russian B, German B, French B (kesktase) + +
Spanish ab initio (algtase), French ab initio (algtase)   +
Group 3
ühiskonnaained
History + +
Geography + +
Group 4
teadusained
Biology + +
Chemistry + +
Physics + +
Group 5
matemaatika
Mathematics: Applications and interpretation Mathematics: Analysis and approaches + +
Group 6 kunstiained Visual Arts + +
6. aineks on võimalik võtta ka aine gruppidest 1, 3 või 4

Lisaks TOK, CAS, EE

4. Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted

MHG gümnaasiumiastme õppekava taotleb õpilastel gümnaasiumi riiklikus õppekavas toodud üldpädevuste kujunemist:

  • kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide ja eetika seisukohast; tajuda, analüüsida ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada kunsti ja loomingut ning kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid ja arvestada nendega otsuste langetamisel; olla salliv ja koostööaldis ning panustada ühiste eesmärkide saavutamisse;
  • sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; austada erinevate keskkondade, sh suhtluskeskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, inimõigusi, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; suutlikkus mõista globaalprobleeme, võtta kaasvastutus nende lahendamise eest; väärtustada ja järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid; tunnetada end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja kogu maailma kontekstis;
  • enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata adekvaatselt oma nõrku ja tugevaid külgi, arvestada oma võimeid ja võimalusi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid probleeme; käituda inimsuhetes sõltumatult; hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta, kavandada oma karjääri;
  • õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; leida sobivad teabeallikad ja juhendajad ning kasutada õppimisel nende abi; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasiõppimise võimalusi;
  • suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles ja iseseisva keelekasutaja tasemel vähemalt kahes võõrkeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; koostada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust, kasutada korrektset ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;
  • matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale ja loodusteadustele omast keelt, sümboleid, meetodeid ja mudeleid, lahendades erinevaid ülesandeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; mõista teaduse ja tehnoloogiaga seotud piiranguid ja riske; teha tõenduspõhiseid otsuseid erinevates eluvaldkondades; kasutada uusi tehnoloogiaid loovalt ja uuendusmeelselt;
  • ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada lühi- ja pikaajalisi plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske; mõelda kriitiliselt ja loovalt, arendada ja hinnata oma ja teiste ideid;
  • digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

Ainevaldkonna- ja üldpädevuste kujunemist toetab õppesuundade kaupa planeeritav ainetevahelist integratsiooni, pädevuste arengut toetav tunni- ja kooliväline tegevus. Üldpädevuste saavutatust ja läbivate teemade käsitlemist õppetöös ja koolivälises tegevuses korraldatakse õppetoolides õppesuundi arendades.

Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Ainetevaheline lõiming kajastub eeskätt ainekavades. Läbivad teemad on aineülesed ja võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.

Läbivad teemad:

1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;

2) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;

3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, osaleb vabatahtlikus töös, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;

4) kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;

5) teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;

6) tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas;

7) tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning osalema tervist edendava keskkonna kujundamises;

8) väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

Läbivate teemade õpe realiseerub:

1) õpikeskkonna korralduses, kus kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke. Klassides, infostendidel ja kooli koduleheküljel avaldatav info on ajakohane, õppe- ja huvitegevust kajastav. Info valikul lähtutakse üldkehtivatest moraalinormidest ja kooli õppe- ning kasvatustöö eesmärkidest.

Karjääri ja elukestva õppe toetuseks kaasatakse vilistlasi ja lapsevanemaid, viiakse läbi karjääripäevi, osaletakse töövarjupäeval. Iga aasta veebruaris, Miina Härma sünniaastapäeva paiku, annavad ühe koolipäeva jooksul 1.−12. klassidele tunde MHG vilistlased.

Keskkonnateadlikkust suunatakse kooli kodukorra kaudu, õppetegevuses, kuid suunanäitajana ka kooli majandamises tervikuna, kus eelistatakse keskkonnasõbralikke lahendusi. Teabekeskkonna arendamisel sh IKT vahendite kasutamisel koolitöös taotletakse nii õpilaste kui ka õpetajate paremat teabeteadlikkust. Rakendatavaid ohutusmeetmeid tule jm õnnetuste osas tutvustatakse õpilastele igal õppeaastal.

2) aineõppes:

Läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte (töövarjupäev; koostööprojektid päästeameti, RMKga; Euroopa päev). Kultuurilist identiteeti ja väärtushinnangute kujunemist toetavad teatri- ja kino ühiskülastused, kohtumised kirjanike ja teiste loomeinimestega, osalemine kooli ajalehe väljaandmises. Osalemine draamafestivalidel ja luulepäevadel. Haridustehnoloogi poolt koordineeritakse infotehnoloogia võimaluste rakendamist ainetundides. Kolme võõrkeele õpe võimaldab põhjalikumalt käsitleda neid keeleruume ja kultuurilist tausta.

Lähtutakse üldtunnustatud väärtuspõhimõtetest, toetatakse kodanikualgatust ja ettevõtlikust. Propageeritakse vabatahtlikku tegevust ja tegevusi integreeritakse sotsiaal- ja loodusainetesse. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev. Läbivate teemade käsitlemine ja peamised rõhuasetused tuuakse ära ainekavas.

3) valikainete ainekavades, kus on arvestatud kooliastme üldpädevusi ja riikliku õppekava läbivaid teemasid. Õpilasi nõustatakse valikaineid valima nende isikliku karjääri kavandamisest lähtuvalt.

4) läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loov- või kooli lõpuks nõutavas praktilises töös ning õpilasuurimuses;

5) korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.

5. Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted

Ühisprojektid (õpilas- ja õpetajavahetusprojektide, koostöö Tartu Ülikooliga, Eesti Üliõpilaste Seltsiga; Viie Kooli Kohtumine jmt) kavandatakse lähtudes kooli põhiväärtustest, et toetada MHG Hea Õpilase mudeli igakülgset rakendumist. Ülekoolilisi projekte võivad algatada õpilased õpilasesinduse kaudu, õpilaste vanemad, õpetajad ja kooli juhtkond. Üle-eestilistes või rahvusvahelistes projektides osalemise kavandavad õppetoolid või klassijuhatajad. Projektid koos eelarvega kooskõlastab ja kinnitab direktor.

Projektid:

  • toetavad kooli põhiväärtusi, aitavad süvendada meie-tunnet, hoida pidevalt sidet vilistlastega;
  • aitavad ellu viia õppe- ja kasvatustöö eesmärke, toetavad õppesuundade arengut;
  • seovad üheks tervikuks erinevad vanusegrupid, võimaldades kogeda ja tunnustada koolikaaslaste andeid ja oskusi, süvendada ühiseid väärtusi;
  • võimaldavad osaleda ja ennast arendada õpilastel, klassijuhatajatel, aineõpetajatel, juhtkonnal ja lapsevanematel;
  • kaasavad planeerimisel ja läbiviimisel õpilasesinduse;
  • aitavad kaas praktiliste oskuste omandamisele, karjäärivalikule („Tabula Rasa“ ajalehering võimaldab põhikooli ja gümnaasiumi õpilastel õppida ennast lühidalt ja arusaadavalt väljendama, proovida kätt ajakirjaniku, fotograafi või IT-kujundajana. Koorilaul arendab esinemisjulgust ja annab võimaluse kogeda ühist pühendumust eesmärgile ja saavutada professionaalne koorilaulja tase).

6. Õppe ja kasvatuse korraldus ja ajakasutus

Õppeaasta on jagatud viieks seitsme nädala pikkuseks perioodiks, kursuste arvestuslik pikkus on 35 õppetundi. Tunniline õppetöö toimub igal perioodil 6 nädalat (st 30 akadeemilist õppetundi), perioodi viimane (7.) nädal on ette nähtud konsultatsioonideks ja arvestuste läbiviimiseks. Iga kursuse alguses teavitab õpetaja õpilasi arvestuse vormist ja sisust.

Õpilasele on tundidest ja praktikatest osavõtt ning Stuudiumi e-päevikust õppeinfo jälgimine kohustuslikud. Õpet võib korraldada väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes jms) ning virtuaalses õpikeskkonnas. Õppekäigud, õuesõpe, projektõpe jmt kirjeldatakse ainekavades. Osalemist projektides, olümpiaadidel ja võistlustel vaadeldakse õppe- ja kasvatustöö osana. Üritused, õppekäigud, projektõpe jms kinnitatakse õppeaasta lõikes kooli üldtööplaanis.

Õpilasuurimus

Kõik õpilased sooritavad gümnaasiumiastme jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö, millega õpilane omandab:

1) uuritava probleemi või loodava praktilise töö kohta taustinformatsiooni ja andmete kogumise ja analüüsimise oskuse;

2) teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste seostamise oskuse;

3) uuritavale probleemile vastava uurimisküsimuste sõnastamise, sobiva uurimismeetodi ja analüüsimeetodi valimise ja rakendamise (eelkõige õpilasuurimuse puhul) oskuse;

4) tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise oskuse;

5) teadusteksti koostamise (eelkõige õpilasuurimuse puhul) oskuse;

6) töö korrektse vormistamise oskuse;

7) võõrkeelse või eestikeelse kokkuvõtte koostamise oskuse;

8) töö kaitsmise oskuse.

Õpilasuurimuse ja praktilise töö valmimise, kaitsmise ja hindamise protsess on kirjeldatud MHG õpilasuurimuste ja praktiliste tööde juhendis.

Olümpiaadidel, õpilasvõistlustel osalemine

Tundide ajast on lubatud õpilasi osalema piirkondlikel, üle-eestilistel ja rahvusvahelistel õpilasvõistlustel. Õpilastele võimaldatakse aineõpetajatelt olümpiaadideks ja võistlusteks ettevalmistamisel juhendamist ja nõustamist. Õpilasel on lubatud kasutada aineõpetaja loal  ühte päeva ettevalmistuseks vabariikliku aineolümpiaadi lõppvoorul osalemiseks (ainevõistluste nimekiri avaldatud TÜ Teaduskooli kodulehel). Miina Härma Gümnaasium toetab võimalusel õpilaste osavõttu TÜ teaduskooli, EMÜ loodusteaduste kooli, TTÜ tehnoloogiakooli, TLÜ õpilasakadeemia kursustest.

Kasvatustöö gümnaasiumiastmes

Klassijuhataja jälgib klassi õpilaste koormatust erinevate projektide, õppekäikudega klassikollektiivi kui terviku ja üksikisiku tasandil.

Vähemalt kord kooliaasta jooksul viiakse õpilase ja lapsevanemaga läbi arenguvestlus. Arenguvestluse läbiviimise nõuded sätestab „Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord Miina Härma Gümnaasiumis“. Arenguvestluse käigus kirjeldatakse õpilase andeid, huvisid ja eelduseid, seniseid õnnestumisi ja edu. Arenguvestlusel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut, antakse tagasisidet õppekava üldpädevuste, õppe- ja kasvatuseesmärkide, läbivate teemade eesmärkide, ainevaldkondlike eesmärkide ja ainealaste õpitulemuste kohta. Arenguvestlusel seatakse uued eesmärgid õppimisele ja õpetamisele, kavandatakse ühiselt võimalused/ettepanekud õpilase edasiseks arendamiseks. Arenguvestluse oluline osa on õpilase enesehindamine. Arenguvestlus aitab kaasa 10. klassi lõpul õppemooduli ja valikainete valikule. Arenguvestluse vormi otsustab klassijuhataja. Arenguvestlustest teeb klassijuhataja kokkuvõtte kord aastas oma töö analüüsis. Meetmed õpilaste tunnustamiseks ja mõjutamiseks lähtuvad Eesti Vabariigi seadustest ja kooli õppe- kui kasvatustöö eesmärkidest. Need kirjeldatakse kooli kodukorras. Koolipere annab õpilasele igapäevaste tegevuste ja sündmuste käigus tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

Vajadusel on õpilasel õigus saada psühholoogi või sotsiaalpedagoogi abi ning õpiabi. Kui õpilasel esinevad raskused aine omandamisel, võib aineõpetaja, klassijuhataja ja/või tugisüsteemi ühise otsusega soovitada õpilasele õpiabi pikemaks perioodiks. Aineõpetajatel, klassijuhatajal, õpilasel ja lapsevanematel on õpilaste erivajadusi silmas pidades õigus teha ettepanekuid individuaalse õppekava või õpiabiplaani rakendamiseks.

Hariduslike erivajadustega õpilastele, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine võib vajadusel teha muudatusi või kohandusi õppe ajas, õppesisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes. Nende muudatuste tegemisse kaasatakse õpilase vanem. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, tuleb muudatuste rakendamiseks koostada individuaalne õppekava. Õpilase andekuse toetamiseks rakendatakse individuaalset õppekava.

Välisriikidest ajutiselt Eestisse elama asunud laste vanemad saavad taotleda individuaalset õppekava, mille alusel kokkulepitud ulatuses võib õppetöö toimuda lisaks eesti keelele ka võõrkeeltes. Õppekava koostatakse koostöös õpilase ja lapsevanematega. Õpet kohandatakse

vajadusel teiste riikide haridussüsteemide taseme, nõuete ja vajadustega. Kõigile IÕK alusel õppivatele välismaalt ajutiselt Eestisse saabunud õpilastele, uusmigrantidele tagatakse eesti keele õpe kuni 2 tunni ulatuses nädalas. IÕK võib sisaldada võõrkeeles antavaid aine-, sh keeletunde. Kooliastme lõpueksamite sisu määratlemisel ja nende korraldamisel õpilase taset arvestavalt lähtutakse Eestis kehtivatest seadustest ja kokkulepetest SA Innovega.

7. Hindamise korraldus

Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord on määratud kooli gümnaasiumiastme hindamisjuhendis. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord on sätestatud kooli gümnaasiumiastme hindamisjuhendis.

8. Gümnaasiumi lõpetamine

Õpilase õpitulemusi õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt kursusehinnetega viie palli süsteemis ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega viie palli süsteemis. Mooduli kursuste ja valikkursuste hindamisel kasutatakse viie palli süsteemi või hinnanguid «arvestatud» ja «mittearvestatud», neid hinnanguid lõpetamisel viie palli süsteemi ei teisendata.

Gümnaasiumi lõputunnistuse antakse MHGs õpilasele:

  1. kes on läbinud vähemalt 96 kursust;
  2. kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud;
  • kes on sooritanud õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele, matemaatika ja võõrkeele (inglise, prantsuse, vene või saksa keeles) riigieksamid;
  • kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi koolieksami;
  • kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.

Hariduslike erivajadustega õpilastele, kellele on individuaalse õppekavaga sätestatud kohandatud nõuded võrreldes riikliku õppekavaga, on lõpetamise aluseks individuaalses õppekavas nõutavate õpitulemuste saavutatus. Lõputunnistusel kajastub niisugusel juhul info kohandatud nõuete kohta õppeaineti.

IB Diploma Programme’i lõputunnistus antakse õpilasele, kes:

  1. sooritab lõpueksamid kõigis kuues õppeaines vastavalt IBO nõuetele
  2. sooritab lõputöö Theory of Knowledge kursuses;
  3. sooritab õpilasuurimuse (Extended Essay);
  4. läbib CAS-programmi vastavalt IBO nõuetele.

9. Õpilaste nõustamine, karjääriteenuste korraldus

Õppekorralduse info esmasteks allikateks õpilastele on kooli koduleht, Stuudium, infostendid. Õpilase nõustajateks on klassijuhataja, aineõpetajad, kooli psühholoog, sotsiaalpedagoog ja juhtkond. Gümnaasium korraldab õpilaste teavitamist edasiõppimisvõimalustest ja tööturu üldistest suundumustest ning tagab karjääriteenuste (karjääriõpetus, -info või -nõustamine) kättesaadavuse.

Karjääriteenuste korraldamise lähtealused:

  • õpilase toetamine õppesuuna valikul;
  • enesereflektsiooni toetamine;
  • erinevate eluvaldkondade tutvustamine;
  • koostöö vilistlaskonna- ja lapsevanematega;
  • vabatahtliku tegevuse väärtustamine;
  • igal gümnaasiumi õpilasel on kord gümnaasiumi vältel õigus osaleda töövarju päeval õppetöö ajast;
  • koostöös ülikoolide ja elukestvat õpet edendavate kodanikeühendustega tutvustatakse edasiõppimise ja töötamise sh vabatahtliku töö võimalusi;
  • karjääriteenuste alase nõustamisega tegeleb ja valdkonda kureerib kooli psühholoog.

10. Ainekava koostamise põhimõtted

Ainekavad koostatakse lähtuvalt gümnaasiumi riiklikust õppekavast. Ainekavades esitatakse nii kooliastmete õpitulemused kui ka õpitulemused õppeteemade läbimisel. Õpitulemused toetavad valdkonnapädevuste kujunemist. Õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. Väärtushoiakuid väljendavaid õpitulemusi numbriliselt ei hinnata, vaid antakse nende saavutatuse kohta õpilasele tagasisidet. Läbivate teemade, üldpädevuste käsitlus on õppetooli raames ühtne.

Ainekavade ühisnõuded:

  • õppe eesmärgid ja taotletavad õpitulemused;
  • teemad ja neile planeeritud ainetunnid;
  • hindamise põhimõtted;
  • kasutatav õppekirjandus;
  • lõiming teiste õppeainetega;
  • õppekäigud, projektid.

Ainekavad esitatakse kooli õppekava lisadena.

11. Kooli õppekava rakendumise, uuendamise ja täiendamise kord

Miina Härma Gümnaasiumi gümnaasiumiastmes rakendub käesolev õppekava 2019/2020.õa 10. klassidele ning IB õpilastele.

Miina Härma Gümnaasiumi õppekava on kooli õppe- ja kasvatustöö keskne dokument, mida muudetakse ja täiendatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte sagedamini kui kord õppeaastas. Tulenevalt õppekava järk-järgulisele rakendumisest täiendatakse ja täpsustatakse õppekava kolme õppeaasta vältel. Õppekava muutmise algatab kooli juhtkond. Uut muudetud õppekava versiooni arutab õppenõukogu ja õppekava kinnitab kooli direktor. Regulaarselt muudetakse kooli õppekava üldosa neid punkte, mis on seotud muudatustega riiklikus seadusandluses ja koolisisestes õppetööd reguleerivates aktides.

OLULISEMAD LINGID

2019 Miina Härma Gümnaasium