Miina Härma

Miina Härma (1864–1941) oli teerajaja. Ta oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis aastatel 1917–1929 ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka.

Miina Härma muusikaline pärand on lugupidamist vääriv – ta kirjutas üle 200 koorilaulu, oli dirigendiks kõikidel üldlaulupidudel, tema Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele loodud „Tuljak“ kõnetab igat eestlast tänapäevalgi. Miina Härma „Tuljakule“ lõi tantsusammud Anna Raudkats ning sellisena on see iga üldtantsupeo grand finale.

Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma.
Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma., AM_12853:145 F 11687:145, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2039983

Varasemate ja kooliväliste õpingute arvestamine

Kinnitatud Miina Härma Gümnaasiumi direktori käskkirjaga nr 298, 23. september 2014

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 17 lõike 4, Põhikooli riikliku õppekava § 15 lõike 9 ja Gümnaasiumi riikliku õppekava § 18 lõike 2 kohaselt võib õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud õpetaja kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.

Kooli õppekava välise õppimise või tegevuse arvestamine kooli õppekava osana võimaldab suurendada õpilaste hariduslikku mobiilsust ja avardada võimalusi kooliväliseks õppeks. Õppekavavälise õppimise või tegevuse arvestamisel kooli õppekava osana on keskseks põhimõtteks lähtumine õpitu sisust ja õpitulemustes.

Õppekavavälise õppimise või tegevuse (nt õpingud muusikakoolis, kunstikoolis) arvestamisel loetakse tulemused samaväärseteks õppekava läbimisel saavutatud õpitulemustega. Õppekavavälise õppimise või tegevuse arvestamine kooli õppekava osana on protsess, mis koosneb järgmistest etappidest:

1. Õppejuht nõustab õpilast ja/või vanemat taotluse esitamisel ja nõutavate tõendusmaterjalide vormistamisel ja esitamisel.

2. Õpilase vanem koostab ja esitab direktorile vastava taotluse kooli poolt määratud tähtajaks.

3. Taotlust hindab õppejuht koos vastava(te) aineõpetaja(te)ga, kelle ülesanne on selgitada, kas õppekavaväline õppimine või tegevus on võimaldanud saavutada nõutud õpitulemusi. Hindamisel toetutakse tõendusmaterjalidele, milleks on õpisoorituste tõend ja/või hinneteleht, õppeaine kava, tõend tegevuste sooritamise kohta jms. Koolil on õigus nõuda täiendavaid materjale, kui esitatud tõendusmaterjal ei ole piisav õpitulemuse omandatuse tõendamiseks.

4. Positiivse otsuse kinnitab direktor käskkirjaga.

Õppekavavälist õppimist või tegevust ei arvestata seoses kooli lõpetamisega (koolieksami sooritamisel, õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamisel ning loovtöö koostamisel). TÜ teaduskoolis läbitud kursus arvestatakse gümnaasiumiõpilasel automaatselt valikkursusena, kui õpilasega ei ole kokku lepitud teisiti. See tähendab, et TÜ teaduskoolis läbitud kursuse arvestamiseks kooli õppekava osana ei pea eraldi taotlust esitama.

OLULISEMAD LINGID

2019 Miina Härma Gümnaasium