Miina Härma

Miina Härma (1864–1941) oli teerajaja. Ta oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis aastatel 1917–1929 ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka.

Miina Härma muusikaline pärand on lugupidamist vääriv – ta kirjutas üle 200 koorilaulu, oli dirigendiks kõikidel üldlaulupidudel, tema Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele loodud „Tuljak“ kõnetab igat eestlast tänapäevalgi. Miina Härma „Tuljakule“ lõi tantsusammud Anna Raudkats ning sellisena on see iga üldtantsupeo grand finale.

Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma.
Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma., AM_12853:145 F 11687:145, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2039983

Kodukord

Kinnitatud Miina Härma Gümnaasiumi direktori käskkirjaga nr 333, 3. detsember 2018

Sissejuhatus

Miina Härma Gümnaasium (MHG) on inglise keele süvaõppega üldhariduskool, mis võimaldab õpilasel edukalt õppida kõigis neljas kooliastmes. MHG on IB maailmakoolide võrgustiku liige, rakendades IB õppekavasid kõikides kooliastmetes. Koolipere lähtub oma tegevuses ja käitumises EV seadustest ja MHG-s vastuvõetud õigusaktidest, kehtivatest normidest ja põhiväärtustest ning IB haridusfilosoofiast ja -metoodikast. MHG õpilane käib koolis selleks, et saada laia silmaringiga, tugeva üldharidusliku baasiga ja igas mõttes haritud nooreks inimeseks. Ta on seadusekuulekas, kohusetundlik, aktiivse ellusuhtumisega, enesekriitiline noor, kes teab, et tema õigused ja vabadused nii koolis kui ka kogu ühiskonnas on tagatud sedavõrd, kui ta ise suudab austada oma kaaslaste ja ühiskonna teiste liikmete õigusi ja vabadusi. MHG õpetaja toetab õppeprotsessis õpilase arengut, vaimsust ja oma kooli tunde kasvatamist.

Sisekorra kaasajastamise eest hoolitseb laiendatud juhtkond, hoolekogu ja õpilasesindus. Kooli kodukorra kinnitab direktor.

I Päevakava

  1. Koolimaja välisuksed ja juurdepääs õpilaste riidehoidu avatakse kell 7.30 koolipäeva hommikul ja suletakse kell 17.30 õhtul. Õppetunnid algavad kell 8.00. Tunniplaanijärgne koolipäev lõpeb reeglina 16.30.
  2. Õppetund kestab 45 minutit, vahetund 10 minutit. Söögivahetunni pikkuseks on 20 minutit. Paaristundide korral on õpetaja ja õpilaste vastastikusel kokkuleppel lubatud teha 90-minutiline õppetund, sellele järgnev vahetund on 10 minutit pikem. Teised muudatused päevakavas toimuvad ainult juhtkonna loal.
  3. Tunnivälised üritused koolimajas lõpevad reeglina hiljemalt kell 22.
  4. Tunniplaan koostatakse õppetöö vaheldusrikkust ja õpilaste võimeid arvestades. Valikained ja koorilaul on õppetöö osa.
  5. Tunniplaanist ja selle muudatustest teavitatakse õpilasi Stuudiumis ja kooli kodulehel.

II Sisekord

Kooliperele

  1. MHG koolipere liikmed peavad kinni üldtunnustatud viisaka käitumise normidest nii koolis kui väljaspool kooli, riietuvad korrektselt ja kõnelevad viisakalt. MHG koolipere liikmed tervitavad üksteist.
  2. MHG koolipere liige tuleb tundi alati õigeaegselt.
  3. MHG koolipere liige viibib tunni ajal talle tunniplaanis ette nähtud ruumis.
  4. MHG koolipere liige teavitab kooli juhtkonda, kui ainetund pole mingil põhjusel saanud kümne minuti jooksul alata.
  5. MHG koolipere liige ei kasuta tunni ajal telefoni ja lülitab selle hääletule režiimile.
  6. MHG koolipere liige kasutab tööruume ja töövahendeid heaperemehelikult ning korrastab need klassist lahkudes järgneva kolleegi tarbeks.
  7. MHG koolipere liige kasutab vaid tema õppetööks ja huvitegevuseks vajalikke ruume. Töökodades, käsitööklassis, spordisaalides, sööklas, garderoobis, arvutiklassis ja raamatukogus täidetakse seal kehtivaid reegleid.
  8. Õpetajate tuba on õpetaja tööruum.
  9. MHG raamatukogu on eelkõige õppimise koht, kus ollakse vaiksed ning austatakse üksteist.
  10. MHG koolipere liikmed taunivad vaimset ja füüsilist vägivalda, toetavad abivajajat.
  11. Kõik hinded kantakse Stuudiumisse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast töö sooritamist.
  12. Kodused ülesanded peavad olema nähtavad Stuudiumis.
  13. Kontrolltööd on lisatud Stuudiumisse vähemalt 5 tööpäeva enne kontrolltöö toimumist.
  14. Õpiabi toimub pärast õppetunde kindlaks määratud aegadel või kokkuleppel õpetajaga, ajakava on kättesaadav kooli stendil ning kodulehel.
  15. MHG koolipere liige ei tarvita tubakatooteid, alkoholi ega narkootilisi aineid kooli territooriumil ega kooli õppe- ja kasvatustööga seotud üritustel.

Õpilasele

  1. MHG õpilasele on ainetundidest osavõtt kohustuslik.
  2. MHG õpilane käitub tunnis kaaslasi ja õppeprotsessi väärtustavalt, täidab õpetaja korraldusi ega takista õppetööd.
  3. MHG õpilane täidab kõigi koolitöötajate korraldusi.
  4. MHG õpilane lahkub vahetunniks klassist. Õpilastel on lubatud viibida klassis vaid järgneva tunni aineõpetaja nõusolekul. Klassist lahkudes jätab õpilane oma töökoha korda.
  5. MHG õpilane kasutab tundides nutiseadmeid ainult õpetaja loal. Kui õpilane ei järgi antud korraldust, siis on õpetajal õigus nutiseadmed hoiule võtta koolipäeva lõpuni.
  6. MHG õpilane kasutab kooli IKT-vahendeid ainult õppe-eesmärgil.
  7. MHG õpilane vastutab kooli raamatukogust laenutatud õpikute ja raamatute säilimise ja korrasoleku eest.
  8. MHG õpilane jätab üleriided garderoobi.
  9. MHG õpilane kasutab kooli ruumides vahetusjalatseid.
  10. MHG õpilane hoiab koolimaja puhtana.
  11. MHG õpilane ei riku kooli inventari ja rikkumise korral hüvitab tekitatud kahju.

Puudumine

  1. Puudumise põhjustest teavitab lapsevanem klassijuhatajat puudumise esimesel päeval. Puudumist või hilinemist põhjendava tõendi esitab õpilane klassijuhatajale kolme päeva jooksul pärast koolitulekut. Kui ettenähtud ajal tõendit ei esitata, arvestatakse puudutud tunnid põhjuseta puudumiseks. Hiljem esitatud tõendit ei arvestata.
  2. Puudumine mistahes põhjusel ei vabasta MHG õpilast õppematerjali omandamisest.
  3. Koolipäeva keskel võib MHG õpilane lahkuda koolist ainult klassijuhataja, meditsiinitöötaja, aineõpetaja või juhtkonna loal. Puudumised märgib aineõpetaja Stuudiumisse tunni toimumise päeval hiljemalt kell 17.00.
  4. Puudumiste kokkuvõtteid tehakse poolaasta või perioodi lõikes.
  5. Põhjuseta ainetundidesse hilinemist arvestatakse poolaasta või perioodi lõikes. Kui õpilane hilineb ainetundi enam kui 10 minutit, siis loetakse see põhjuseta puudumiseks.
  6. Koolikohustuse täitmine põhikoolis

37.1 Põhjuseta puudumise korral võtab klassijuhataja ühendust lapsevanemaga, et rakendada mõjutusvahendeid edasiste põhjuseta puudumiste vältimiseks, vajadusel kaasates tugistruktuure.

37.2 Korduva põhjuseta puudumise korral alandatakse õpilase käitumishinnet või määratakse õpilasele direktori käskkirjaline noomitus koos käitumishinde alandamisega ning rakendatakse kõiki EV seadustest tulenevaid mõjutusvahendeid.

37.3 Kui kooli rakendatavad meetmed ei avalda mõju või neid ei ole võimalik rakendada põhjusel, et kool ei saa õpilase või vanemaga kontakti, pöördub kool järgmiste meetmete rakendamiseks valla- või linnavalitsuse poole.

Õppetöö

  1. Kool teavitab õpilast ja tema seaduslikku esindajat hinnetest ja hinnangutest vastavalt MHG hindamisjuhendile
  2. Ainetundides tegeleb MHG õpilane võimetekohaselt ainetunni materjali omandamisega.
  3. MHG õpilasel on kaasas vastava koolipäeva jaoks vajalikud õppevahendid ja ta on koolitundideks kodus ette valmistunud.
  4. MHG I-IV klassi õpilasel on õpilaspäevik, mida ta regulaarselt ja korrektselt täidab.
  5. Kehalisest tegevusest vabastatud õpilased osalevad kehalise kasvatuse tunnis vastavalt õpetaja korraldustele.
  6. Õpilasel on võimalus kasutada aineõpetaja loal ühte päeva ettevalmistuseks vabariikliku olümpiaadi lõppvoorus osalemiseks (ainevõistluste nimekiri avaldatud TÜ Teaduskooli kodulehel).

III Õpilaste tunnustamine ja mõjutamine

44. Õpilaste tunnustamine.

44.1 Suuline kiitus.
44.2 Kirjalik kiitus.
44.3 Tänukiri lapsevanemale.
44.4 Kiitus direktori käskkirjaga.
44.5 Stipendium.
44.6 Kooli teenetemärk gümnaasiumi lõpetamisel.
Ainealased kiituskirjad, kiituskirjad ja medalid lõpuklasside õpilastele vastavalt Haridus- ja teadusministri 9. augusti 2010. a määrusele nr 37 „Õpilaste tunnustamise tingimused ja kord“ ja MHG direktori 27. oktoobri 2014.a käskkirjale nr 347„MHG õpilaste kiituskirjaga tunnustamise tingimused ja kord“.

45. Õpilaste mõjutusvahendid.

45.1 Suuline märkus.
45.2 Märkus Stuudiumis.
45.3 Vestlus õpilasega.
45.4 Õpilase vestlus kooli sotsiaalpedagoogi või psühholoogiga.
45.5 Vestlus lapsevanemaga.
45.6 Õpilasele tugiisiku määramine.
45.7 Õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused.
45.8 Konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks.
45.9 Tunnivälisel ajal koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul.
45.10 Ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest.
45.11 Ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.
45.12 Käitumishinde alandamine klassijuhataja ja/või aineõpetajate enamuse otsusel.
45.13 Õpilase või klassi vestlus kooli juhtkonna liikmega.
45.14 Õpilase ja tema vanema vestlus komisjoniga, mis koosneb direktsiooni esindajast, sotsiaalpedagoogist ja/või psühholoogist, klassijuhatajast ja vajadusel aineõpetajatest.
45.15 Noomitus direktori käskkirjaga kodukorra rikkumise eest.
45.16 Õpilasele rakendatakse kuni kümne õppepäeva pikkust suunamist individuaalsele õppetööle sotsiaalpedagoogi juhendamisel.
45.17 Jämeda kodukorra või hindamisjuhendi vastu eksimise korral otsustab õppenõukogu gümnaasiumiõpilase koolist väljaheitmise. Gümnaasiumiastme õpilase koolist väljaheitmise kinnitab direktor oma käskkirjaga.

IV Koolipere tervisekaitse ja turvalisus

  1. MHG õpilasel on alati võimalus oma murede, soovide ja ettepanekute ning küsimustega pöörduda klassijuhataja, psühholoogi, sotsiaalpedagoogi, õpilasesinduse või kooli juhtkonna poole.
  2. Õpilase ja õpetaja lahkarvamused lahendab kooli direktor.
  3. Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest peab koheselt teavitama aineõpetajat, klassijuhatajat ja/või juhtkonda, kellel on kohustus esimesel võimalusel ohutegur likvideerida või sellest kooliperet teavitada.
  4. Õpilaste esmane probleemi lahendaja on aineõpetaja ja/või klassijuhataja.
  5. Probleemi tekkimise korral rakendatakse väljatöötatud tugisüsteeme, mille igas astmes on kaasatud ka lapsevanem.
  6. Väära teo toime pannud õpilaselt on õpetajal ja/või kooli juhtkonnal õigus nõuda suulist või kirjalikku selgitust.
  7. Kui tugimeeskond leiab, et isiku suhtes, kes rikkus kooli kodukorda, ei anna oodatud tulemust pedagoogilised mõjutamisviisid, teeb ta vastava esildise elukohajärgsele alaealiste komisjonile või politseile. Enne pöördumist selgitatakse õpilasele ja tema seaduslikule esindajale teo olemust ja alust.
  8. Õpilaste väärkohtlemise kahtluse korral väljaspool kooli võib klassijuhataja koostöös sotsiaalpedagoogiga pöörduda lastekaitse esindaja poole.
  9. Kooli territooriumil ei tohi tarvitada ega omada alkoholi, narkootikume ega tubakatooteid. Selle vastu eksinud isikust tuleb koheselt teavitada direktorit või tema kohusetäitjat, kes rakendab meetmed vastavalt Alkoholiseadusele, Tubakaseadusele ja/või Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadusele.
  10. Kool kasutab õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks kooli territooriumil jälgimisseadmestikku turvaseaduses sätestatud tähenduses ja korras, arvestades isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid.
  11. Kool kasutab jälgimisseadmestikku koolihoone välisperimeetri jälgimiseks ning koolikoridorides turvalisuse tagamiseks.  Videosalvestisi on vajadusel õigus vaadata, kasutada ja edastada kooli juhtkonnal ja sotsiaalpedagoogil ohu väljaselgitamiseks või korrarikkumise tuvastamiseks.

V Õppekäigud ja ekskursioonid

  1. Klassil on õigus õppeaasta jooksul kasutada kuni kolm päeva klassiürituste läbiviimiseks.
  2. Õppekäike ja ekskursioone ei planeerita ülekooliliste ürituste ajale.
  3. Gümnaasiumi õppekäigud ja ekskursioonid ei toimu perioodide viimastel nädalatel.
  4. Õppekäigud ja klassiüritused kantakse hiljemalt viis päeva enne toimumist Stuudiumi kalendrisse.
  5. Välisriigis toimuva õppekäigu või ekskursiooni eel esitab ürituse korraldaja hiljemalt viis päeva enne ürituse toimumist direktorile kirjaliku taotluse ürituse läbiviimiseks.
  6. Lõpuklasside ekskursioone ei planeerita teise poolaastasse.

Olulisemad lingid

2019 Miina Härma Gümnaasium