Miina Härma Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri õa
2019/2020
1. EKSAMI ÜLDANDMED
Tulenevalt gümnaasiumi riiklikust
õppekavast § 18 lg 3 peab gümnaasiumi õpilane
gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi
koolieksami.
1.1. Eksami eesmärgid
- Hinnata gümnaasiumi riiklikus õppekavas
määratletud aine-, valdkonna- ja üldpädevuste ning õpitulemuste saavutatust.
- Saada tagasisidet õppimise ja õpetamise
tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi.
- Toetada õpilaste ettevalmistamist õpingute
jätkamiseks.
- Luua alus gümnaasiumi lõpetamiseks.
1.2. Eksami sihtrühm
Koolieksami
sooritavad 12. klassi õpilased kooli lõpetamiseks ettenähtud eksamiperioodil.
- Õpilased, kes on gümnaasiumiastme jooksul
osalenud koolieksami õppeaines TÜ Teaduskooli koordineeritud olümpiaadi[1]
lõppvoorus ja/või saavutanud 12. klassis koolieksami õppeaines TÜ
Teaduskooli koordineeritud piirkondlikul olümpiaadil1
1.–6. koha, vabastatakse soovi korral koolieksamist ja nende tulemuseks
loetakse maksimumpunktid.
- Õpilased, kes on gümnaasiumiastme jooksul
esindanud Eestit spordis rahvusvahelistel tiitlivõistlustel (EM, MM, OM)
vabastatakse soovi korral koolieksamist ja nende tulemuseks loetakse
maksimumpunktid. Õpilane esitab koolile vastava spordialaliidu tõendi hiljemalt
5. märtsiks k.a.
- Õpilased, kes on gümnaasiumiastme jooksul
saavutanud Eesti Olümpiakomitee treeneri kutsetunnistuse, vabastatakse soovi
korral koolieksamist ja nende tulemuseks loetakse maksimumpunktid. Õpilane
esitab koolile kutsetunnistuse koopia hiljemalt 5. märtsiks k.a.
- Õpilased, kes on sooritanud Heino Elleri nim. Tartu Muusikakooli, Ida Tantsukooli või Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli lõpueksami, vabastatakse soovi korral koolieksamist ja nende tulemuseks loetakse maksimumpunktid.
1.3. Eksamil
nõutud teadmiste ja oskuste tase
Eksamitöö koostamisel arvestatakse kehtivat
gümnaasiumi riiklikku õppekava ja kooli õppekava. Lähtutakse vastavate õppeainete
ainekavas toodud õpisisust ja õpitulemustest ning kooli õppekavas toodud
üldpädevustest.
2. EKSAMI VALIMINE, VORM JA KORRALDUS
2.1. Eksami valimine
Õpilased valivad koolieksami õppeaine hiljemalt jooksva õppeaasta 1. märtsiks. Õpilasel on võimalik valida koolieksam kuue ainevaldkonna alljärgnevate õppeainete seast:
2.1.1. Hispaania keele (A2) koolieksam
Kooli koostatava hispaania keele (A2-tase)
koolieksami saab sooritada 11. või 12. klassi õpilane, kes on läbinud
eksamiaine gümnaasiumiastme 4 kursust. Õpilasele ei väljastata rahvusvahelist
keeletaseme tunnistust.
2.1.2. Prantsuse keele A1−A2 koolieksam
Kooli direktori otsusel loetakse prantsuse
keele A1- või A2-tase koolieksam sooritatuks (hinne „5“), kui õpilane on
rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamil saavutanud vähemalt A1-taseme.
A1-taseme eksamit arvestatakse juhul, kui õpilane alustas prantsuse keele
õpinguid gümnaasiumi algajate tasemel. Õpilane peab olema läbinud eksamiaine
gümnaasiumiastme 4 kursust.
Rahvusvaheliselt tunnustatud eksam, mille
tunnistuse esitamisel ei pea õpilane sooritama prantsuse keele (A1−A2) koolieksamit,
on DELFA1- või A2-taseme eksam.
Kui õpilane on sooritanud või sooritab
prantsuse keele DELF A1- või A2-taseme eksami ja soovib sellega asendada
võõrkeele koolieksami, siis peab ta esitama tunnistuse koopia koolile esimesel
võimalusel.
2.1.3. Prantsuse keele (B1, B2, C1) koolieksam
Kooli direktori otsusel loetakse prantsuse
keele (B1-tase) koolieksam sooritatuks (hinne „5“), kui õpilane on
rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamil saavutanud vähemalt B1-taseme.
Sellisel juhul ei saa õpilane rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamit
võrdsustada ühe riigieksamiga.
Rahvusvaheliselt tunnustatud eksamid, mille tunnistuse
esitamisel ei pea õpilane sooritama prantsuse keele (B1-tase) koolieksamit, on DELF B1-taseme, DELF B2-taseme ja DALF C1-taseme eksamid.
Kui õpilane on sooritanud või sooritab DELF B1-taseme, DELF B2-taseme või DALF C1-taseme
eksami ja soovib sellega asendada võõrkeele
koolieksami, siis peab ta esitama tunnistuse koopia koolile esimesel
võimalusel.
2.1.4. Vene keele (B1, B2) koolieksam
Kooli direktori otsusel loetakse vene keele
(B1-tase) koolieksam sooritatuks*, kui õpilane on rahvusvaheliselt tunnustatud
võõrkeeleeksamil saavutanud vähemalt B1-taseme. Sellisel juhul ei saa õpilane
rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamit võrdsustada ühe riigieksamiga.
Rahvusvaheliselt
tunnustatud eksamid, mille tunnistuse esitamisel ei pea õpilane sooritama vene
keele (B1-tase) koolieksamit, on Тест по
русскому языку как иностранному B1-taseme ja Тест по русскому языку как
иностранному B2-taseme eksamid.
Kui õpilane on sooritanud või sooritab Тест по русскому языку как иностранному B1-taseme või
Тест по русскому языку как иностранному B2-taseme eksami ja soovib
sellega asendada võõrkeele koolieksami, siis peab ta esitama tunnistuse koopia
koolile esimesel võimalusel.
* Hinne „5“, kui õpilane on saanud keeleeksamil kuni kahe osaoskuse testi eest vähem kui 66% maksimaalsest tulemusest.
* Hinne „4“, kui õpilane on saanud keeleeksamil kolme osaoskuse testi eest vähem kui 66% maksimaalsest tulemusest.
* Hinne „3“, kui õpilane on saanud keeleeksamil nelja osaoskuse testi eest vähem kui 66% maksimaalsest tulemusest.
2.1.5. Saksa keele (B1, B2, C1) koolieksam
Kooli direktori otsusel loetakse saksa
keele (B1-tase) koolieksam sooritatuks, kui õpilane on DSD I eksamil saanud
keelediplomi (vähemalt A2-tase) või DSD II eksamil saanud keelediplomi
(vähemalt B2-tase). Sellisel juhul ei saa õpilane rahvusvaheliselt tunnustatud
võõrkeeleeksamit võrdsustada ühe riigieksamiga.
Kui õpilane on sooritanud DSD II eksami või
sooritamas DSDI I eksamit ja soovib sellega asendada võõrkeele koolieksami,
siis peab ta esitama tunnistuse koopia koolile esimesel võimalusel.
2.1.6. Soome keele (B1) koolieksam
Kooli direktori otsusel loetakse soome
keele (B1) koolieksam sooritatuks, kui õpilane on gümnaasiumiastme jooksul
osalenud TÜ Teaduskooli koordineeritud soome keele olümpiaadi lõppvoorus ja/või
saavutanud 12. klassis soome keele olümpiaadi piirkondlikul olümpiaadil
1.−6. koha.
2.1.7. Rootsi keele (A2, B1) koolieksam
Kooli direktori otsusel loetakse rootsi
keele koolieksam sooritatuks (hinne „5“), kui õpilane on saanud
rahvusvaheliselt tunnustatud SWEDEX või TISUS eksamil vähemalt A2-taseme. Kui
õpilane on sooritanud SWEDEX A2- või B1-taseme eksami
ja soovib sellega asendada võõrkeele koolieksami, siis peab ta esitama
tunnistuse koopia koolile esimesel võimalusel.
2.1.8. Majandus- ja ettevõtlusõpetuse koolieksam
Kooli direktori otsusega loetakse majandus-
ja ettevõtlusõpetuse koolieksam sooritatuks, kui õpilane on läbinud majandus-
ja ettevõtlusõpetuse kursused ning on edukalt sooritanud Entrepreneurial Skills Pass eksami.
2.2. Eksami üldine korraldus
Koolieksam korraldatakse kooli direktori
kinnitatud eksamiplaani järgi. Eksamiplaan pannakse õpilastele, õpetajatele ja
õpilaste vanematele tutvumiseks Stuudiumisse ja kooli koduleheküljele
eksamiperioodi alguses.
Koolieksamitöö koostamisel on lähtutud
põhimõttest, et ca 25% küsimustest ja ülesannetest on eksamiaine
ainevaldkonnast laiemalt ja ülejäänud 75% seotud konkreetse õppeainega.
Koolieksamitööd esitatakse direktorile kinnitamiseks hiljemalt kolm nädalat
enne koolieksamipäeva. Kooli direktor kinnitab koolieksamitööd vähemalt kaks
nädalat enne koolieksami algust. Eksamitöö ja sellega seotud materjalid
koostatakse ühes variandis.
2.3. Eksami läbiviimine
Koolieksamite
läbiviimiseks moodustab kooli direktor hiljemalt kaks nädalat enne
koolieksamite algust vähemalt kolmeliikmelised koolieksamikomisjonid.
Koolieksamikomisjoni
esimees on direktor, õppejuht, õppetooli juht või õpetaja, liikmed üldjuhul
aineõpetajad. Koolieksamikomisjoni esimees vastutab koolieksami korraldamise ja
läbiviimise eest. Koolieksamikomisjoni esimees ei või olla eksamineeritava
klassi koolieksamiaine õpetaja.
Eksaminandil ei ole lubatud eksamile kaasa
võtta eksami sooritamiseks mittevajalikke esemeid. Abimaterjalide (nt
sõnaraamatud, atlased, kalkulaator jms) kasutamise koolieksamil otsustab eksamiaine
õpetaja.
Eksaminand
kõrvaldatakse eksamilt, kui ta kasutab eksami sooritamisel kõrvalist abi või
kirjutab maha, üritab seda teha või aitab sellele kaasa või on võtnud eksamile
kaasa mittelubatud abivahendeid; kui eksaminandi käitumine häirib eksami läbiviimist või
teisi õpilasi.
2.4. Eksami hindamine
Koolieksamitöid hindab
koolieksamikomisjon põhinedes vastava õppeaine eksamitöö hindamisjuhendil, mis
on koostatud lähtuvalt kooli gümnaasiumiastme hindamisjuhendis toodud
põhimõtetest.
Koolieksami tulemused
protokollitakse.
Kui koolieksamikomisjonil
tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse hinne häälteenamusega. Häälte
võrdsel jagunemisel on otsustavaks koolieksamikomisjoni esimehe hääl.
Koolieksamikomisjoni liikmete eriarvamused kantakse protokolli.
Koolieksamikomisjon
hindab eksamitöö hiljemalt kolme tööpäeva jooksul alates eksamitöö
sooritamisest. Õpilasele teatatakse koolieksami hinne elektroonilisel teel
Stuudiumis või muul moel, kui õpilasega on kokku lepitud teisiti.
Õpilasel on õigus pärast
tulemuste teadasaamist eksamitööga tutvuda ja/või saada komisjoniliikmetelt
tagasisidet eksamitöö kohta.
Kui õpilane soovib
eksamitulemust vaidlustada, on tal õigus esitada kolme tööpäeva jooksul pärast
tulemuste avalikustamist kooli direktorile apellatsioonikiri pretensiooni
kirjeldusega. Direktori poolt käskkirjaga moodustatud apellatsioonikomisjon
kontrollib (5 tööpäeva jooksul avalduse registreerimise hetkest) veelkord
eksaminandi tööd ja/või kuulab eksami mõlemaid osapooli ning teatab avalduse
esitajale kirjalikult oma otsusest. Apellatsioonikomisjonil on õigus jätta
eksamitöö tulemus muutmata, seda tõsta või langetada. Eksamitulemust saab
vaidlustada üks kord.
2.5. Korduseksam
Õpilasel, kes sooritas
koolieksami mitterahuldavalt või ei sooritanud koolile mõjuval põhjusel
koolieksamit, on võimalus sooritada korduseksam kooli direktori poolt
kinnitatud materjalide alusel ja kooli direktori poolt määratud ajal hiljemalt
jooksva õppeaasta 16. juuniks. Õpilase taotlusel võib eksam toimuda ka pärast
16. juunit, hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.
Saksa keele DSD I või DSD II eksami mitterahuldava
sooritamise korral (st ei saa keelediplomit) on õpilasel võimalus sooritada
korduseksam, mis koosneb vaid selle/nende osaoskus(t)e
eksamiülesandest/-ülesannetest, kus vastav keeletase jäi saavutamata.
Vene keele Тест по
русскому языку как иностранному B1-taseme või Тест по русскому языку как
иностранному B2-taseme eksami mitterahuldava sooritamise korral (st õpilane
on saanud keeleeksamil iga osaoskuse testi eest vähem kui 66% maksimaalsest
tulemusest) on õpilasel võimalus sooritada korduseksam, mis koosneb vaid
selle/nende osaoskus(t)e eksamiülesandest/-ülesannetest, kus vastav keeletase
jäi saavutamata.
3. EKSAMIKS ETTEVALMISTUMINE
Eksami teemavaldkondade, kordamisküsimuste
ja õppematerjalide loetelu ettevalmistamine on aineõpetajate ja õppetoolide
ülesanne. Õpilasi teavitatakse eksami teemavaldkondadest, kordamisküsimustest,
soovituslikest õppematerjalidest jms koolieksami eristuskirja lisas
20. veebruariks.
[1]
Eesti kirjandus, soome keel, bioloogia, geograafia, keemia, füüsika, ajalugu,
ühiskonnaõpetus, muusika, kunst