Gümnaasiumi koolieksam

Uuendatud 03.12.2019

Miina Härma Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri õa 2019/2020

1. EKSAMI ÜLDANDMED

Tulenevalt gümnaasiumi riiklikust õppekavast § 18 lg 3 peab gümnaasiumi õpilane gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi koolieksami.

1.1. Eksami eesmärgid

Hinnata gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud aine-, valdkonna- ja üldpädevuste ning õpitulemuste saavutatust.
Saada tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi.
Toetada õpilaste ettevalmistamist õpingute jätkamiseks.
Luua alus gümnaasiumi lõpetamiseks.

1.2. Eksami sihtrühm

Koolieksami sooritavad 12. klassi õpilased kooli lõpetamiseks ettenähtud eksamiperioodil.

Õpilased, kes on gümnaasiumiastme jooksul osalenud koolieksami õppeaines TÜ Teaduskooli koordineeritud olümpiaadi[1] lõppvoorus ja/või saavutanud 12. klassis koolieksami õppeaines TÜ Teaduskooli koordineeritud piirkondlikul olümpiaadil¹ 1.–6. koha, vabastatakse soovi korral koolieksamist ja nende tulemuseks loetakse maksimumpunktid.
Õpilased, kes on gümnaasiumiastme jooksul esindanud Eestit spordis rahvusvahelistel tiitlivõistlustel (EM, MM, OM) vabastatakse soovi korral koolieksamist ja nende tulemuseks loetakse maksimumpunktid. Õpilane esitab koolile vastava spordialaliidu tõendi hiljemalt 5. märtsiks k.a.
Õpilased, kes on gümnaasiumiastme jooksul saavutanud Eesti Olümpiakomitee treeneri kutsetunnistuse, vabastatakse soovi korral koolieksamist ja nende tulemuseks loetakse maksimumpunktid. Õpilane esitab koolile kutsetunnistuse koopia hiljemalt 5. märtsiks k.a.
Õpilased, kes on sooritanud Heino Elleri nim. Tartu Muusikakooli, Ida Tantsukooli või Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli lõpueksami, vabastatakse soovi korral koolieksamist ja nende tulemuseks loetakse maksimumpunktid.

1.3. Eksamil nõutud teadmiste ja oskuste tase

Eksamitöö koostamisel arvestatakse kehtivat gümnaasiumi riiklikku õppekava ja kooli õppekava. Lähtutakse vastavate õppeainete ainekavas toodud õpisisust ja õpitulemustest ning kooli õppekavas toodud üldpädevustest.

2. EKSAMI VALIMINE, VORM JA KORRALDUS

2.1. Eksami valimine

Õpilased valivad koolieksami õppeaine hiljemalt jooksva õppeaasta 1. märtsiks. Õpilasel on võimalik valida koolieksam kuue ainevaldkonna alljärgnevate õppeainete seast:

Ainevaldkond	Õppeaine	Vorm
KEEL JA KIRJANDUS	Kirjandus	Suuline
	Draama	Suuline
VÕÕRKEELED	Hispaania keel (A2)	Suuline
	Prantsuse keel (A1, A2, B1, B2, C1)
	Vene keel (B1, B2)
	Saksa keel (B1, B2, C1)
	Soome keel (B1)
	Rootsi keel (A2, B1)
	Ajalugu	Suuline
	Ühiskonnaõpetus (sh inimgeograafia, globaliseeruv maailm)	Suuline
	Majandus- ja ettevõtlusõpetus
LOODUSAINED	Bioloogia	Suuline
	Geograafia	Suuline
	Keemia	Suuline
	Füüsika	Suuline
MATEMAATIKA	Programmeerimine	Kirjalik
KUNSTIAINED	Muusikaajalugu	Suuline
	Koorimuusika	Suuline ja kirjalik
	Kunst	Suuline
KEHALINE KASVATUS	Kehaline kasvatus	Kirjalik ja praktiline
	Rahvatants	Kirjalik ja praktiline

2.1.1. Hispaania keele (A2) koolieksam

Kooli koostatava hispaania keele (A2-tase) koolieksami saab sooritada 11. või 12. klassi õpilane, kes on läbinud eksamiaine gümnaasiumiastme 4 kursust. Õpilasele ei väljastata rahvusvahelist keeletaseme tunnistust.

2.1.2. Prantsuse keele A1−A2 koolieksam

Kooli direktori otsusel loetakse prantsuse keele A1- või A2-tase koolieksam sooritatuks (hinne „5“), kui õpilane on rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamil saavutanud vähemalt A1-taseme. A1-taseme eksamit arvestatakse juhul, kui õpilane alustas prantsuse keele õpinguid gümnaasiumi algajate tasemel. Õpilane peab olema läbinud eksamiaine gümnaasiumiastme 4 kursust.

Rahvusvaheliselt tunnustatud eksam, mille tunnistuse esitamisel ei pea õpilane sooritama prantsuse keele (A1−A2) koolieksamit, on DELFA1- või A2-taseme eksam.

Kui õpilane on sooritanud või sooritab prantsuse keele DELF A1- või A2-taseme eksami ja soovib sellega asendada võõrkeele koolieksami, siis peab ta esitama tunnistuse koopia koolile esimesel võimalusel.

2.1.3. Prantsuse keele (B1, B2, C1) koolieksam

Kooli direktori otsusel loetakse prantsuse keele (B1-tase) koolieksam sooritatuks (hinne „5“), kui õpilane on rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamil saavutanud vähemalt B1-taseme. Sellisel juhul ei saa õpilane rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamit võrdsustada ühe riigieksamiga.

Rahvusvaheliselt tunnustatud eksamid, mille tunnistuse esitamisel ei pea õpilane sooritama prantsuse keele (B1-tase) koolieksamit, on DELF B1-taseme, DELF B2-taseme ja DALF C1-taseme eksamid.

Kui õpilane on sooritanud või sooritab DELF B1-taseme, DELF B2-taseme või DALF C1-taseme eksami ja soovib sellega asendada võõrkeele koolieksami, siis peab ta esitama tunnistuse koopia koolile esimesel võimalusel.

2.1.4. Vene keele (B1, B2) koolieksam

Kooli direktori otsusel loetakse vene keele (B1-tase) koolieksam sooritatuks*, kui õpilane on rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamil saavutanud vähemalt B1-taseme. Sellisel juhul ei saa õpilane rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamit võrdsustada ühe riigieksamiga.

Rahvusvaheliselt tunnustatud eksamid, mille tunnistuse esitamisel ei pea õpilane sooritama vene keele (B1-tase) koolieksamit, on Тест по русскому языку как иностранному B1-taseme ja Тест по русскому языку как иностранному B2-taseme eksamid.

Kui õpilane on sooritanud või sooritab Тест по русскому языку как иностранному B1-taseme või Тест по русскому языку как иностранному B2-taseme eksami ja soovib sellega asendada võõrkeele koolieksami, siis peab ta esitama tunnistuse koopia koolile esimesel võimalusel.

* Hinne „5“, kui õpilane on saanud keeleeksamil kuni kahe osaoskuse testi eest vähem kui 66% maksimaalsest tulemusest.
* Hinne „4“, kui õpilane on saanud keeleeksamil kolme osaoskuse testi eest vähem kui 66% maksimaalsest tulemusest.
* Hinne „3“, kui õpilane on saanud keeleeksamil nelja osaoskuse testi eest vähem kui 66% maksimaalsest tulemusest.

2.1.5. Saksa keele (B1, B2, C1) koolieksam

Kooli direktori otsusel loetakse saksa keele (B1-tase) koolieksam sooritatuks, kui õpilane on DSD I eksamil saanud keelediplomi (vähemalt A2-tase) või DSD II eksamil saanud keelediplomi (vähemalt B2-tase). Sellisel juhul ei saa õpilane rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamit võrdsustada ühe riigieksamiga.

Kui õpilane on sooritanud DSD II eksami või sooritamas DSDI I eksamit ja soovib sellega asendada võõrkeele koolieksami, siis peab ta esitama tunnistuse koopia koolile esimesel võimalusel.

2.1.6. Soome keele (B1) koolieksam

Kooli direktori otsusel loetakse soome keele (B1) koolieksam sooritatuks, kui õpilane on gümnaasiumiastme jooksul osalenud TÜ Teaduskooli koordineeritud soome keele olümpiaadi lõppvoorus ja/või saavutanud 12. klassis soome keele olümpiaadi piirkondlikul olümpiaadil 1.−6. koha.

2.1.7. Rootsi keele (A2, B1) koolieksam

Kooli direktori otsusel loetakse rootsi keele koolieksam sooritatuks (hinne „5“), kui õpilane on saanud rahvusvaheliselt tunnustatud SWEDEX või TISUS eksamil vähemalt A2-taseme. Kui õpilane on sooritanud SWEDEX A2- või B1-taseme eksami ja soovib sellega asendada võõrkeele koolieksami, siis peab ta esitama tunnistuse koopia koolile esimesel võimalusel.

2.1.8. Majandus- ja ettevõtlusõpetuse koolieksam

Kooli direktori otsusega loetakse majandus- ja ettevõtlusõpetuse koolieksam sooritatuks, kui õpilane on läbinud majandus- ja ettevõtlusõpetuse kursused ning on edukalt sooritanud Entrepreneurial Skills Pass eksami.

2.2. Eksami üldine korraldus

Koolieksam korraldatakse kooli direktori kinnitatud eksamiplaani järgi. Eksamiplaan pannakse õpilastele, õpetajatele ja õpilaste vanematele tutvumiseks Stuudiumisse ja kooli koduleheküljele eksamiperioodi alguses.

Koolieksamitöö koostamisel on lähtutud põhimõttest, et ca 25% küsimustest ja ülesannetest on eksamiaine ainevaldkonnast laiemalt ja ülejäänud 75% seotud konkreetse õppeainega. Koolieksamitööd esitatakse direktorile kinnitamiseks hiljemalt kolm nädalat enne koolieksamipäeva. Kooli direktor kinnitab koolieksamitööd vähemalt kaks nädalat enne koolieksami algust. Eksamitöö ja sellega seotud materjalid koostatakse ühes variandis.

2.3. Eksami läbiviimine

Koolieksamite läbiviimiseks moodustab kooli direktor hiljemalt kaks nädalat enne koolieksamite algust vähemalt kolmeliikmelised koolieksamikomisjonid.

Koolieksamikomisjoni esimees on direktor, õppejuht, õppetooli juht või õpetaja, liikmed üldjuhul aineõpetajad. Koolieksamikomisjoni esimees vastutab koolieksami korraldamise ja läbiviimise eest. Koolieksamikomisjoni esimees ei või olla eksamineeritava klassi koolieksamiaine õpetaja.

Eksaminandil ei ole lubatud eksamile kaasa võtta eksami sooritamiseks mittevajalikke esemeid. Abimaterjalide (nt sõnaraamatud, atlased, kalkulaator jms) kasutamise koolieksamil otsustab eksamiaine õpetaja.

Eksaminand kõrvaldatakse eksamilt, kui ta kasutab eksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha või aitab sellele kaasa või on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendeid; kui eksaminandi käitumine häirib eksami läbiviimist või teisi õpilasi.

2.4. Eksami hindamine

Koolieksamitöid hindab koolieksamikomisjon põhinedes vastava õppeaine eksamitöö hindamisjuhendil, mis on koostatud lähtuvalt kooli gümnaasiumiastme hindamisjuhendis toodud põhimõtetest.

Koolieksami tulemused protokollitakse.

Kui koolieksamikomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse hinne häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks koolieksamikomisjoni esimehe hääl. Koolieksamikomisjoni liikmete eriarvamused kantakse protokolli.

Koolieksamikomisjon hindab eksamitöö hiljemalt kolme tööpäeva jooksul alates eksamitöö sooritamisest. Õpilasele teatatakse koolieksami hinne elektroonilisel teel Stuudiumis või muul moel, kui õpilasega on kokku lepitud teisiti.

Õpilasel on õigus pärast tulemuste teadasaamist eksamitööga tutvuda ja/või saada komisjoniliikmetelt tagasisidet eksamitöö kohta.

Kui õpilane soovib eksamitulemust vaidlustada, on tal õigus esitada kolme tööpäeva jooksul pärast tulemuste avalikustamist kooli direktorile apellatsioonikiri pretensiooni kirjeldusega. Direktori poolt käskkirjaga moodustatud apellatsioonikomisjon kontrollib (5 tööpäeva jooksul avalduse registreerimise hetkest) veelkord eksaminandi tööd ja/või kuulab eksami mõlemaid osapooli ning teatab avalduse esitajale kirjalikult oma otsusest. Apellatsioonikomisjonil on õigus jätta eksamitöö tulemus muutmata, seda tõsta või langetada. Eksamitulemust saab vaidlustada üks kord.

2.5. Korduseksam

Õpilasel, kes sooritas koolieksami mitterahuldavalt või ei sooritanud koolile mõjuval põhjusel koolieksamit, on võimalus sooritada korduseksam kooli direktori poolt kinnitatud materjalide alusel ja kooli direktori poolt määratud ajal hiljemalt jooksva õppeaasta 16. juuniks. Õpilase taotlusel võib eksam toimuda ka pärast 16. juunit, hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.

Saksa keele DSD I või DSD II eksami mitterahuldava sooritamise korral (st ei saa keelediplomit) on õpilasel võimalus sooritada korduseksam, mis koosneb vaid selle/nende osaoskus(t)e eksamiülesandest/-ülesannetest, kus vastav keeletase jäi saavutamata.

Vene keele Тест по русскому языку как иностранному B1-taseme või Тест по русскому языку как иностранному B2-taseme eksami mitterahuldava sooritamise korral (st õpilane on saanud keeleeksamil iga osaoskuse testi eest vähem kui 66% maksimaalsest tulemusest) on õpilasel võimalus sooritada korduseksam, mis koosneb vaid selle/nende osaoskus(t)e eksamiülesandest/-ülesannetest, kus vastav keeletase jäi saavutamata.

3. EKSAMIKS ETTEVALMISTUMINE

Eksami teemavaldkondade, kordamisküsimuste ja õppematerjalide loetelu ettevalmistamine on aineõpetajate ja õppetoolide ülesanne. Õpilasi teavitatakse eksami teemavaldkondadest, kordamisküsimustest, soovituslikest õppematerjalidest jms koolieksami eristuskirja lisas 20. veebruariks.

[1] Eesti kirjandus, soome keel, bioloogia, geograafia, keemia, füüsika, ajalugu, ühiskonnaõpetus, muusika, kunst

Miina Härma