Me usume, et hindamise eesmärk on juhtida meie planeerimisprotsessi ja õpilaste juhendamist nii, et õpetajad suudavad toetada ja parendada õpilase õppimist, mitte lihtsalt formuleerida hinnangut.

Kuna hindamine juhib õppetöö planeerimist ja õpilaste instrueerimist, teeme kõik, et olla kindlad, et hindamine oleks sage, kestev, mitmekesine ja pidev.

Õpilaste teadmisi ja oskusi hinnatakse läbi erinevate hindamistegevuste, mille hulka kuuluvad: 

• hindamismudelid
• nimekirjad
• näidised/etalonid
• kontiinumid
• vaatlustulemused/arutelud
• tööde väljapanekud/näitused
• draama – näidendite ja rollimängude lavastamine
• loovtööd, jutud, luuletused
• rühmatööd
• väitlused
• tasemetööd ja testid
• funktsionaalne lugemine

UURIMISTEEMAD

Hindamise eesmärk on anda tagasisidet õpilase arengu kohta, julgustada ja juhtida õpilast õppima ning olema enesekindel oma arengus, juhtida õpilase enesekindlust ning suunata tulevikus tehtavate karjäärivalikute osas. Me hindame selleks, et juhtida õpetajate poolt planeeritud tegevusi õpilaste juhendamisel ja toetamisel õppeprotsessis ning  planeerida edasisi õppetegevusi.

Hindamine on pidev protsess, mille käigus kogutakse infot õpilase arengu kohta, analüüsitakse saadud infot ja tagasisidet, et planeerida edasisi õppetegevusi.

Iga uurimisteema hõlmab nii kujundava hindamise kui ka kokkuvõtva hindamise aspekte ning on teadlikult planeeritud (õpetajate tööplaanides) olemaks õiglane, järjepidev ja õpilase arengule vastav. Õpetajad arvestavad teadlikult hindamisel PYP olulisi elemente: teadmisi, oskusi, põhimõisteid, suhtumisi ning õppija profiili. Hindamise eesmärke ja viise selgitatakse õpilastele.

Kujundav hindamine on põimitud iga uurimisteema sisse. Eelhindamine on kujundava hindamise üks vormidest, mille abil tehakse kindlaks õpilaste eelteadmised, et planeerida edasist õppetööd uurimisteema raames. Kujundava hindamise meetodite ja strateegiate hulka võivad kuuluda näiteks:

• märkmete tegemine
• kontrollnimekirjad
• avatud lõpuga ülesanded
• hindamismudelid
• esitluste hindamine
• vaatlused
• protsessile suunatud hindamine
• kirjalikud tööd
• jne

KOKKUVÕTTEV HINDAMINE

Kokkuvõttev hindamine toimub iga uurimisteema lõpus ning selle raames on õpilastel võimalus demonstreerida, mida nad on antud teema jooksul õppinud ning näidata oma teadmisi, oskusi ja keskse idee mõistmist läbi erinevate tegevuste. Kokkuvõtlik hindamine võib koosneda ühest või mitmest järgnevast tegevusest: andmete kogumine, informatsiooni süntees, teadmiste rakendamine ja tegevused.

Hindamismeetodid, mis mõõdavad oskusi, võivad toimuda läbi esitluste hindamise, õpilaste poolt algatatud tegevuste või kirjalike tööde. Õpilase hindamises võivad osaleda õpetajad, kaasõpilased, lapsevanemad, eksperdid jne.

Tagasiside meetoditena võib kasutada erinevaid meetodeid, mille hulgas on näiteks hindamismudel, suuline või kirjalik hinnang, kontrollnimekiri, suuline esitlus või konverents jne

Õpilase poolt antud tagasiside toimub iga uurimisteema lõpus. Õpilane võib anda enda või teiste töödele tagasisidet järgnevatel viisidel:

• üldine tagasiside uurimisteema lõpus, milles kajastatakse saadud teadmisi ning keskse idee mõistmist ning võimalikke tulevasi tegevusi
• tagasiside mõnele konkreetsele tööle, mis on tehtud uurimisteema jooksul

Õpetaja hinnang ja tagasiside uurimisteemale toimub peale iga teema lõppu. Õpetajad vaatavad ühiselt üle tööplaanid ning teevad kokkuvõtte möödunud uurimisteemast ning teevad märkmeid toimunud õppetegevuste ning nende õnnestumise kohta.

ÕPPIJA PROFIIL

Hindamine aitab õpilastel iseennast peegeldada ning seada eesmärke õppija profiili arendamiseks. Õppija profiili elemente kasutatakse iga uurimisteema raames. Õpilane annab hinnangu enda arengu kohtaõppija profiilide kaudu iga uurimisteema lõpus. Õpilaste ülesanne on näidata oma tegevusega õppija profiili atribuute ning kasutada seda igapäevaselt läbi käitumise, kirjaliku tagasiside andmise ning uurimisteema kokkuvõtetes.

ÕPIMAPID

Õpimapi eesmärk on aidata õpilastel peegeldada enda õppimist ja näidata aja jooksul toimunud arengut.  Õpimapp peegeldab õpilase arengut tervikuna nii uurimisteema raames kui ka sellest väljaspool toimuvates ainevaldkondades. Õpimapp annab kõikidele osapooltele võimaluse  olla osalised õppeprotsessis ning saada tõene pilt õpilase arengust. See aitab ka õpetajal tagaisisidet anda/saada, hinnata ja õpetada. Õpimapp võib olla nii paberkandjal kui ka digitaalne.

Õpimapis sisaldub:

• õpilase tööd, mis näitavad uurimisteema raames saadud teadmisi ning arusaamist
• vähemalt üks õpilase poolt loodud tagasiside  tehtud tööle
• uurimisteema lõpus tehtud õppija profiili tagasiside
• ainealast arengut näitavad tööd erinevatest õppeainetest

ARENGUVESTLUSED

Arenguvestluste peamine eesmärk on anda tagasisidet õpilase arengu kohta, julgustada ning hoida suhtlust kodu ja kooli, lapse ja lapsevanema ning õpetaja vahel. Arenguvestluse läbiviimise viis võib erineda klassiti. Võimalikeks arenguvestluste mudeliteks on:

Õpilase-õpetaja-lapsevanema kohtumised:

• võimalus luua side laps ja lapsevanemaga
• saada rohkem infot õpilase kohta vanema kaudu, et tagada paremad tulemused õppetöös
• anda tagasidet õpilase arengu kohta
• püstitada edasised eesmärgid õppeaastale
• võivad toimuda ametlikud ja mitteametlikud kohtumised lapse ja lapsevanemaga korduvalt aasta jooksul

Õpetaja-lapsevanema kohtumised/klassikoosolekud:

• eesmärk on jagada üldist infot õppetöö ja PYPi kohta ning seada üldised eesmärgid õppeaastale. Toimub vähemalt üks kord aastas õppeaasta esimesel poolel. Vajadusel aasta teisel poolel korraldatud koosolekud keskenduvad õppeaasta kokkuvõtete tegemisele ja tagasiside andmisele.

Õpetaja-õpilase kohtumised:

• vestlused koolipäeva jooksul, et anda tagasisidet õpilase individuaalse arengu kohta
• õpilase enesehinnang on oluline edasiste eesmärkide seadmiseks ning arengukohtade märkamiseks
• eesmärk on abistada õpilast ning toetada tema arengut läbi vestluste ja arutelude

TUNNISTUSED

Miina Härma Gümnaasiumi õpilased saavad kokkuvõtlikud tunnistused kaks korda aastas poolaasta  lõpus. Tunnistus näitab õpilase arengut õppeainetes antud perioodi jooksul. Need tunnistused järgivad Eesti riikliku õppekava ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse nõudeid ning on esitatud sõnaliste hinnangutena. Tunnistusel antakse lisaks tagasiside läbi õppija profiili nii ainealastele kui ka sotsiaalsetele oskustele.