Miina Härma (1864–1941) oli teerajaja. Ta oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis aastatel 1917–1929 ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka.
Miina Härma muusikaline pärand on lugupidamist vääriv – ta kirjutas üle 200 koorilaulu, oli dirigendiks kõikidel üldlaulupidudel, tema Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele loodud „Tuljak“ kõnetab igat eestlast tänapäevalgi. Miina Härma „Tuljakule“ lõi tantsusammud Anna Raudkats ning sellisena on see iga üldtantsupeo grand finale.
Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma., AM_12853:145 F 11687:145, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2039983
Riigieelarve simulatsioon
ühiskonnaained
Üheksandad klassid korraldasid ühiskonnaõpetuse raames riigieelarve simulatsiooni, kus tuli välja selgitada vajalik eelarve kärpeplaan, kuna riigieelarve oli kärbitud 1 miljardini. Simulatsioon koosnes kahest osast: ettevalmistusest ja debatist. Ettevalmistuses jagati õpilased väikesteks gruppideks ning iga grupp sai ülesandeks esindada ühte ministeeriumit. Iga ministeerium sai aega, et ettevalmistada memo selle kohta, kui suur on neile vajaminev summa ning mille peale seda kulub. Samuti tuli sõnastada ministeeriumi ja selle ülesannete olulisus.
Iga ministeerium valis endale ministri, kes sai ministeeriumi nimel sõna võtta ning hääletada. Ülejäänud grupi liikmed olid nõunikud, neil puudus sõnaõigus, kuid said ministrit ideedega toetada. Debati alguses oli igal ministril 3 minutit aega, et oma ministeeriumi eest kõneleda, edastada oma eesmärke ning täpsustada oma ministeeriumi olulisust. Seejärel said ministrid sõna võtta ning teistega jagada oma arvamusi võimalikest kärpeplaanidest. Kui enamus ministeeriume olid oma kärpeid veelgi suurendanud ning jõudnud väiksema eelarveni tegi rahandusministeerium vahekokkuvõtte, millest selgus, et riigieelarve on lõhki. Pärast rahandusministeeriumi vaheetekannet oli igal ministeeriumil aega 1 minut, et üle täpsustada hetke olukord: kui palju ning kuhu raha kulub. Pärast ettekandeid hakati viimast korda iga ministeeriumi eelarveid üle vaatama ning kui mingil ministril oli eelarve kärpeplaani kohta idee toimus hääletamine. Kui üle poolte ministeeriumistest hääletas ettepaneku poolt läks ettepanek läbi ning ministeeriumilt võeti kindel hulk raha ära. Debati lõpuks selgus, kas eelarve läks läbi või lõhki.
Üheksanda b klassi simulatsioon läks väga tuliseks, kuid põnevaks. Enamus ministeeriumid pidid üle poole oma soovitavast eelarvest maha kärpima, mis tõi kaasa suuri loovutusi. Nt haridus- ja teadusministeerium pidi leppima 2025. aasta riigieelarvest 1%. See tähendas, et kõik koolid pandi kinni ning mindi üle e-õppele. Nii ei olnud vaja enam raha kulutada kommunaalkuludele ning tööl oli vähem õpetajaid, kes õpetasid korraga sadu õpilasi. Nii kulus vähem raha ka õpetajate palkadele. Sellisele otsusele jõudmine tähendas, et korralikel ning ennastjuhtivatel õppilastel polnud üle 5 aasta taguse epideemia laine põhjustatud e-õppe probleemiks.
