Miina Härma (1864–1941) oli teerajaja. Ta oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis aastatel 1917–1929 ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka.
Miina Härma muusikaline pärand on lugupidamist vääriv – ta kirjutas üle 200 koorilaulu, oli dirigendiks kõikidel üldlaulupidudel, tema Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele loodud „Tuljak“ kõnetab igat eestlast tänapäevalgi. Miina Härma „Tuljakule“ lõi tantsusammud Anna Raudkats ning sellisena on see iga üldtantsupeo grand finale.
Rootsi õpetajad MHG-s külas
külalinevõõrkeeled
Vahetult pärast vaheaega, 31. oktoobril külastas MHG-d neli Rootsi õpetajat. Külalised olid pärit Uppsala erinevatest koolidest ja nende reisi Tartusse tutvumaks kohalike koolide ja ülikooliga vahendas Põhjamaade Ministrite Nõukogu kohalik Eesti esindus. Reisiprogrammi kokkupanemisel avaldasid Uppsala õpetajad soovi külastada võimalusel rootsi keele tunde või kohtuda rootsi keelt õppivate õpilastega koolides, kus seda keelt õpetatakse. Reisikava kokkupanemise ajal oli Tartus kokku kaks gümnaasiumi, kus rootsi keele õpe toimub.
31. oktoobri ennelõunal saabusidki külalised pärast viibimist HTG-s meie kooli. Esmalt tutvustas meie rootsi keele õpetaja Heikki Veinimäe külalistele kooli (nii põgusalt ajalugu kui ka tänast MHG-d) tehes nendega lühikese ringkäigu maja peal – käidi aulas, õpetajate toas, vaadati sisse 2. korruse ainetundidesse ja jälgiti sealset vahetunnimelu. Lõpuks jõuti kooli raamatukogu lugemissaali, kus külalisi ootasid 11. klassi teise aasta rootsi keele õpilased. Esialgsest areldi alanud vestlusest kujunes tihe küsimuste ja vastuste vahetus. Ehkki 11. klassi õpilastel polnud pärast suvevaheaega sel õppeaastal veel ühtegi rootsi keele tundi toimunud, saadi rootsikeelses vestluses edukalt hakkama. Külalisi huvitas õpilaste käekäik koolis, suhtumine kooli ja õppimisse, nende huvialad ning vaba aja veetmine jms. Õpilased esitasid küsimusi saamaks teada külaliste tagapõhja, Eesti reisi eesmärke ja sisu ning erinevaid fakte Rootsi kohta. Vestlusest selgus, et neljast õpetajast kolm töötasid abi- ja tugiõpetajana klassides, kus on erivajadustega õpilasi ja/või kus on suur osakaal rootsi keelt mitte piisavalt valdavail immigratsioonitaustaga õppureil. Neljas õpetaja oli keskastme matemaatika õpetaja. Kohtumine kooli raamatukogu lugemissaalis kujunes ligi 30 minutit pikemaks kui esialgu plaanitud oli.
MHG-st suundusid külalised edasi ülikooli, et kohtuda sealse Skandinavistika osakonna rahvaga.