Miina Härma (1864–1941) oli teerajaja. Ta oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis aastatel 1917–1929 ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka.
Miina Härma muusikaline pärand on lugupidamist vääriv – ta kirjutas üle 200 koorilaulu, oli dirigendiks kõikidel üldlaulupidudel, tema Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele loodud „Tuljak“ kõnetab igat eestlast tänapäevalgi. Miina Härma „Tuljakule“ lõi tantsusammud Anna Raudkats ning sellisena on see iga üldtantsupeo grand finale.
Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma., AM_12853:145 F 11687:145, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2039983
Tabelid, joonised, loetelud, lisad
Tabelid ja joonised peavad olema lihtsad, arusaadavad ja asjakohased ning nendes sisalduv teave peab olema töös lahti seletatud. Jooniste hulka loetakse kõiki töös sisalduvaid illustratsioone: diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid, fotod või pildid.
Tabelid ja joonised paigutatakse töös võimalikult lähedale tekstile, kus neile esmakordselt viidatakse. Tabelis ja joonistel esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks kasutatakse:
otsest viitamist (Näiteks: alljärgnev tabel 3 näitab, et …);
kaudset viitamist (vt Tabel 1, vt Joonis 5).
Kõik töös esinevad tabelid ja joonised on nummerdatud ja pealkirjastatud. Tabeli ja jooniste pealkirjade lõpus ei ole punkti. Kui tabel või joonis pole töö autori enda koostatud, on vaja pealkirja lõppu kirjutada tekstisisene viide ning kasutatud kirjanudse loetelus sellele korrektselt viidata (vt. tekstisisese viitamise peatükki). Pildi või illustratsiooni autorile viitamiseks tuleb kirja panna järgnev info:
autori perekonnanimi, eesnimi
avaldamise aasta
pildi pealkiri
Kui pilt või joonis on võetud internetist, tuleb viitesse lisaks kirjutada:
veebilehe pealkiri, kust pilt on saadud (NB! Google või Pinterest ei ole piisav.)
veebilehe täpne aadress
veebilehe külastamise kuupäev (pp.kk.aaa)
Jooniste ja tabelite pealkirjastamine:
Tee parem hiireklõps joonisel/tabelil.
Vali menüüst Insert Caption (Lisa pealdis).
Määra, millega on tegu (joonis, tabel, foto vms) menüüst Label (Kirjeldustekst).
Kui sobivat nimetust ei ole, siis saad selle ise luua vajutades New Label (Uus kirjeldustekst).
Lisa enda joonise/tabeli pealkiri kirjeldusteksti kõrvale.
Menüüst Position (Paigutus) vali, kas pealkiri läheb valitud üksuse alla või kohale.
Vajuta OK ning sinu pandud pealkiri ilmub õigesse kohta.
NB! Ka pealkirja kirjastiil peab vastama nõuetele: Times New Roman ja suurus 11. Selleks kliki tekstile ja muuda see ise sobivaks. Tabeli pealkiri kirjutatakse enne tabelit ja joondatakse vasakule (vt tabeli näidet järgneval leheküljel). Tabel joondatakse keskele. Töö teksti sisse paigutatavad tabelid peavad olema võimalikult lihtsad ja lühikesed. Tekstis esitatakse tavaliselt tabeleid, mille maht ei ületa ühte lehekülge. Mahukamad tabelid tuuakse välja lisades ja nendele viidatakse tekstis.
Lisade ja loetelu vormistamine
Sageli tekib uurimistöö ja praktilise töö sooritamisel sellist materjali, millel on küll suur väärtus ja mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis ise töö sisuga otseselt seotud pole. Siia alla kuuluvad näiteks ankeetküsitluse vorm, suuremahulised tabelid ja joonised, mõõtmis- ja vaatlusprotokollid, intervjuud vms. Põhitekstiga vähe seotud materjal paigutatakse lisana töö lõppu, pärast kasutatud kirjanduse loetelu.
