Kõik töö põhiosas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed, joonised, tabelid jm peavad olema viidatud. Üldtuntud seisukohtade esitamine viitamist ei vaja. Teistele autoritele kuuluvad seisukohad ja andmed tuleb töös esitada kas täpselt viidatud tsitaadi või refereeringuna.

Viitamisega seotud mõisted ja terminid

Viide on märge, mis näitab, kust mingi teave pärineb, näiteks raamatu autor, pealkiri ja avaldamise aasta. Viitamine on oluline, et näidata allikate usaldusväärsust ja austada algsete autorite tööd. Viidata tuleb kõikides kirjalikes töödes, kus on kasutatud mõne teise autori poolt loodud teksti või visuaali (nt uurimis- ja praktilised tööd, teadusartiklid, referaadid, esseed, loovtööd jm). Viite kirjutamisel tuleb arvestada, et kui viide on lause lõpus, käib ta selle lause kohta, kui aga lõigu lõpus, siis terve lõigu kohta. 

Tsitaat on täpne sõna-sõnalt kopeeritud lause kellegi teise tekstist, mida kasutatakse oma töös, et toetada argumente või näidata, kust mingi idee pärineb. Tsitaadi tekst peab olema täpselt sama, mis algallikas, ja sellele tuleb alati lisada viide, mis näitab, kust tsitaat on võetud. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Viitamisel kirjutatakse autori nimi ja avaldamisaasta ning ka lehekülg raamatust, kust tsitaat pärineb, näiteks: “Haridus on kõige võimsam relv, mida saab kasutada maailma muutmiseks” (Mandela, 2003, lk 45). Tsiteerimine on mõistlik siis, kui autori öeldut ei ole võimalik või mõistlik teiste sõnadega väljendada ehk parafraseerida. Tsitaat on reeglina lühike ning koosneb vaid 1-2 lausest. Tsitaadina ei kirjutata tervet lõiku algtekstist.

Refereering on kellegi teise teksti lühikokkuvõte enda sõnadega, et esitada algse teksti põhiideed lühemalt ja selgemalt.  Refereeringu puhul tuleb samuti viidata algallikale. Viitamine toimub sarnaselt tsitaadile, kuid lehekülje numbrit ei ole alati vaja lisada, kui viitad üldisele ideele. Näiteks: Mandela uskus, et haridus on võimas vahend maailma muutmiseks (Mandela, 2003).

Ümbersõnastamine ehk parafraseerimine on kellegi teise mõtete väljendamine enda sõnadega, säilitades algse mõtte, kuid kasutades erinevaid sõnu ja lauseehitust. Info esitatakse enda sõnadega, kuid samas järjestuses, mis oli algtekstis. Parafraseerimise kasutamine näitab, et mõistad algset materjali ja oskad infot selekteerida. Kui sõnastad ümber kellegi teise mõtteid või ideid, on akadeemiliselt aus ka algse idee autorile viidata. 

Selleks, et korrektselt parafraseerida, loe tekst läbi ja veendu, et said teksti mõttest aru. Seejärel kirjuta loetu ümber (ilma teksti vaatamata) enda sõnadega keskendudes teksti mõttele. Võrdle algteksti ja enda kirjutatut – kui need on liialt sarnased, siis muuda lause sõnastust (lause ehitus, sünonüümid jm). Pea meeles, et vaid mõne sõna ära jätmine või muutmine ei muuda tsitaati veel parafraasiks. Võõrkeelse teksti sõna-sõnalt tõlkimine ei muuda tsitaati parafraasiks ning sellisel juhul on mõistlik võõrkeelne tekst enda sõnadega kokku võtta. (Sootak & Siimets-Gross, 2020)

Üldtunnustatud teadmised on faktid või teave, mis on laialdaselt teada ja aktsepteeritud, ning millele ei pea uurimistöös otseselt viitama. Need on asjad, mida enamik inimesi teab ja mis ei vaja tõestamist. Näiteks, et Maa tiirleb ümber Päikese. Kui aga kasutatakse spetsiifilist teavet, mis ei ole üldtunnustatud või mis pärineb konkreetsest uuringust, raamatust või artiklist, siis tuleb sellele viidata.

Viitamisel tuleb kasutada ühtset viitamissüsteemi terve töö ulatuses. Viitamissüsteemi valides tuleb arvestada, et tekstisisest viitamist kasutatakse enamasti loodusteaduslike (bioloogia, keemia, füüsika jm) ning sotsiaalteaduslike (psühholoogia, sotsioloogia, haridusteadused) tööde puhul. Humanitaarteaduslike (ajalugu, filosoofia jm) ja õigusteaduslike uurimistööde puhul kasutatakse joonealust viitamisstiili (Footnote e Allmärkus). Kasutatud kirjanduse kajastamine peab olema kooskõlas rakendatud viitamissüsteemiga.  Miina Härma Gümnaasiumi kirjalike tööde vormistamisel kasutatakse tekstisisesel viitamisel APA viitamissüsteemi (apastyle.apa.org). Viitamisel   ja   kasutatud   allikate   loetelu koostamisel on soovitatud kasutada MS Word tekstitöötlusprogrammi võimalusi (menüü References e Viited). 

Viitamise kohta leiad rohkem infot ka veebilehelt https://sisu.ut.ee/viitamiseabc/avaleht.

Automaatse viitamise eeliseks on MS Wordi võimekus talletada kõik töös kasutatud allikad ning lisaks luua ka automaatselt õigesti vormindatud kasutatud kirjanduse nimekiri. Peab vaid kasutatud allika andmed õigesti sisestama ning süsteem teeb kogu vormindamise. Automaatse tekstisisese ja joonealuse viite loomiseks ava menüü REFERENCES (Viited). Sama menüü alt saad luua ka kasutatud Kirjanduse nimekirja.

PEA MEELES!

• Tekstisiseseks viitamiseks kasuta üldtunnustatud viitamissüsteeme (nt  APA).
• Humanitaarainete töödes võib olla vajalik kasutada joonealust viitamist (Footnote e Allmärkus), mis võimaldab lisada viitele ka selgitusi. 
• Joonealust viitamisstiili kasutatakse ka juhul, kui viitad töös läbivalt veebilehtedele, mille aadressid soovid samal leheküljel viitena välja tuua. 
• Sinu  töö juhendaja  annab sulle nõu, millist viitamisstiili peaksid kasutama.
• Kasutatud kirjanduse loetelu automaatseks loomiseks pead eelnevalt sisestama kõik allikad, mida oled kasutanud. 

Automaatse tekstisisese viite loomine (APA)

• Aseta kursor sellesse kohta, kuhu peaks tekkima tekstisisene viide.
• Ava menüü References (Viited) ning vajuta Insert Citation (Lisa tsitaat).
• Vali Add New Source (Lisa uus allikas), vali sobiv allika tüüp ning sisesta enda allika kohta info võimalikult detailselt:
  • RAAMAT – autor, pealkiri, ilmumisaasta, kirjastus
  • VEEBILEHT – autor, veebilehe üldnimetus (web site), konkreetse menüü lehe nimetus (web page), külastamise kuupäev (year/month/date accessed), kopeeritud link jm
  • MUUD ALLIKAD – sisesta nii palju infot, kui vähegi võimalik
• Vajuta OK ning sinu teksti sisse ilmub korrektne viide.

Varem sisestatud viite kasutamine

• Aseta kursor sellesse kohta, kuhu peaks tekkima tekstisisene viide.
• Ava menüü References (Viited) ning vajuta Insert Citation (Lisa tsitaat) kõrval olevale kolmnurgale.
• Sulle avaneb nimekiri juba eelnevalt sisestatud allikatest,
• Vajuta sobivale allikale ning selle viide ilmub teksti sisse.

Joonealuse viite loomine (Footnote e Allmärkus)

• Aseta kursor sellesse kohta, kuhu peaks tekkima märge joonealusele viitele (vastava sõna lõpus).
• Ava menüü References (Viited) ning vajuta Insert Footnote (Lisa allmärkus).
• Teksti sees oleva sõna järele ilmub number ning lehekülje jalusesse koht, kuhu lisada viide (veebilehe aadress vm)
• NB! Joonealuse viite teksti lehekülje jalusesse pead ise trükkima/kopeerima.

Kasutatud kirjanduse loetelu loomine

Kui oled kõik kasutatud allikad sisestanud, saad alustada kasutatud kirjanduse loeteluga.

• Aseta kursor selle lehekülje algusesse, kuhu soovid lisada kasutatud kirjanduse loetelu.
• Ava menüü References (Viited) ning vajuta tsitaadi lisamise nupu kõrval olevale nupule Bibliography (Bibliograafia).
• Vali endale meeldiv stiil ning vajuta sellele (esimene on täiesti sobiv).
• Kasutatud kirjanduse nimekiri ilmub kursori kohale sobivalt vormindatuna (punktid-komad-koolonid, püst- ja kaldkiri õigetes kohtades, tähestikuline järjekord).
• Muuda teksti kirjastiil ning suurus sobivaks ja pane pealkiri õigesse vormingusse.

NB! Ka kasutatud kirjanduse nimekirja saab uuendada sarnaselt sisukorrale. Vajuta üleval vasakus servas olevale nupule Update Citations and Bibliography (Värskenda viiteid ja bibliograafiat) ning  tabel uuendab end ise. Seda võib vaja minna, kui oled lisanud juurde allikaid peale kasutatud kirjanduse nimekirja loomist.

Tehisintellektile viitamine

Lisaks autorite seisukohtadele viitamisele tuleb uurimis- ja praktiliste tööde koostamisel viidata ka kasutatud tehisaju tööriistadele (sh tekstirobotid) kasutades APA viitamissüsteemi.

UPT, referaadi või muu töö puhul, mille tegemiseks on kasutatud tehisintellekti tööriistu, tuleb metoodikat käsitlevas osas selgitada ja lahti kirjutada, kuidas tekstirobotit kasutati: milliseid küsimusi esitati, millised olid saadud vastused ning kuidas neis töös kajastati. Tekstirobotilt saadud täistekstid võib panna töö lisasse, kuid ei tohi täies mahus kasutada töös endas. Kirjaliku töö täies mahus tehisintellekti abil tegemist loetakse akadeemiliseks petturluseks. 

Tehisaju tööriistale viitamisel tuleb kasutatud allikate loetelus ära märkida järgnev info: 

• tekstiroboti looja; 
• kasutatud tekstiroboti versiooni aasta; 
• konkreetne tekstirobot ja selle versioon:
• keelemudeli tüüp või kirjeldus; 
• tekstiroboti veebiaadress.

Näiteks: OpenAI. (2022). ChatGPT (20. detsembri versioon), suur keelemudel, https://chat.openai.com/

Loe rohkem tehisaju tööriistade akadeemiliselt ausalt kasutamisest ja nendele viitamisest MHG Akadeemilise aususe juhendist.