Ajalooline ajaplaan (info uuendamisel)

1. 
   1906

   • Jaan Tõnisson, Oskas Kallas, Peeter Põld, Heinrich Koppel asutasid esimene eestikeelse keskkooli ehk Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Keskkooli
   • 1. septembril alustas kool tööd 48 õpilasega
   • Esimesel õppeaastal töötas kool majas Jaani tn 24 (ülikooli peahoone kõrval), koolijuhatajaks sai Oskar Kallas
   • Kooli aastapäevaks määrati “hõlpsuse pärast” 1. oktoober. Veelgi hiljem liideti sellele vana ja uue kalendri vahe 13 päeva ja saadi kooli sünnipäevaks 14. oktoober
2. 
   1907

   • Kool alustas tööd hoones Tiigi tn 74, kuhu jäädi seitsmeks aastaks. Sellel ajal laoti koolijuhataja Peeter Põllu (koolijuhataja alates 1909)juhtimisel kooli vaimu ja traditsioonide alusmüürid. Õpilasi hakati kutsuma direktori järgi põllulilledeks.
   • Oma rahvusliku vaimu poolest sai kool hüüdnimeks Eestikas, mida selle kooli õpilased aunimena kasutama hakkasid
   • Koolis rakendati uuenduslikku pedagoogikat, mille ideoloog ja kujundaja oli Peeter Põld
3. 
   1912

   • Koolis alustas tööd saksa, vene keele ja usuõpetuse õpetajana Elisabeth Luiga, kellest 1913. aastal sai kooli inspektriss (õppealajuhataja). Ta jäi sellele ametikohale 1939. aastani.
   • Temast kujunes kooli tugisammas ja järjepidevuse hoidja läbi aastakümnete.
4. 
   1913

   • Kevadel lõpetas esimene lend, milles õppis 19 tütarlast. Esimesele lennule kujundati lõpumärgina tammelehtedest pärjaga ümbritsetud hõbesõlg. Märgi kujundas kunstnik R. Lepik. Tähed ETK (Eesti Tütarlaste Keskkool) jäid kooli tähiseks aastakümneteks. Lõpumärke valmistas kullassepp Hermann
5. 
   1914

   • 1. juunil pandi pidulikult nurgakivi oma koolimajale Viljandi tänaval. Tseremoonial kõnelesid P. Põld ja J. Tõnisson, kohal olid olulisemad tolle aja kultuuritegelased.
   • Koolimaja projekteeris insener Georg Hellat, insener Fromhold Kangro kohendas seda, sest Hellati visiooni tuli odavuse huvides koomale tõmmata.
6. 
   1915

   • Koolimaja sai katuse alla 1915 aprilliks, kuid sisse kolida ei õnnestunud. Maailmasõja tingimustes paigutati koolimajja sõjavangid, seejärel oli siin sõjaväehaigla. Pärast sõdade ja segaduste aega pidi kooli õppetöö tarbeks korrastama.
   • Kool töötas segaduste ajal erinevates kohtades: Kommertskoolis (Fortuuna tn), Margensi kaubanduskoolis, Holmi tn 12. Alates 1919. aastast töötas kogu kool Treffneri gümnaasiumi hoones õhtuses vahetuses Rüütli tänavas.
7. 
   1917

   • Koolis alustas tööd õpetajana Miina Härma, esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Miina Härma oli õpetaja kuni pensionile jäämiseni aastal 1929
8. 
   1921

   • Koliti oma majja. Avaaktus toimus 26. veebruaril ja koolimaja õnnistati pidulikult sisse.
   • Sügisel sai koolijuhatajaks Hans Karu (oli ametis 1940. aastani). Temast peeti sügavalt lugu, tema ajal kutsuti õpilasi direktori järgi karuohakateks
9. 
   1921

   • Üleriigiliste noorsoopäevade kohalikuks pidustuste kohaks oli ENKS Tütarlaste Gümnaasium. Osalesid kõik Tartu gümnaasiumid. 9.-11. juuni 1921
10. 
    1929

    • Alustati koolialmanahhi Karuohakad väljaandmist, aastani 1940 anti välja 17 numbrit. Sellest kujunes kooli üks sümbol, mis oli õpilaste oluliseks eneseteostuse kanaliks. Paljudest kirjutustest kumab läbi arusaam vastutusest oma maa ja rahva ees. Regulaarne kaasautor oli ka direktor Hans Karu.
11. 
    1931

    • Kooli 25. aastapäevaks otsustas Vanemate Komitee kinkida koolile lipp. Lipu esialgne kavand:  üks pool vanaroosa, keskel kooli märk, teine pool valge, tõusva päikesega ja keskel kooli nimi. Kuna vanaroosat värvi siidi polnud saada, otsustati lipu värvideks sinine ja valge.
    • Õpilased kingivad koolile uued lava kardinad. Kardinate ostuks korraldatakse korjandus (õpilased annetavad 20 senti, õpetajad 2 krooni)
12. 
    Koolivorm

    • 1931. a. vajadus koolivormi järele (soovivad nii õpetajad kui lapsevanemad)
    • 1932 koolivorm: sinine villasest riidest kleit, vasakul varrukal kooli eraldusmärk (helesinisel ümmargusel siidist põhjal valge ring ning sellel tume-hall ETK). Valge krae ja kätised pidulikul juhul.
    • Kooli müts: tumesinine sametist barett, mütsi äärel metallmärk tähedega ETK 1938 vormikleidi joonised (RA 3460-1-268 )
13. 
    1936

    • Koolipere tähistab 30. aastapäeva. Lastevanemate Komitee kingib koolile raadio (Eesti toode, mark “Taara”)
14. 
    1940

    • Nõukogude võim nimetas kooli Tartu III Keskkooliks, direktoriks määrati Alma Selge.
15. 
    1941

    • Saksa okupatsiooni ajal määrati 1941 sügisel direktoriks Leida Kalling-Kant, 1942 Hilda Kauri
    • Kool nimetati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Asutatud Tütarlaste Gümnaasiumiks (1943)
    • 1943 võeti koolimaja Saksa sõjaväe käsutusse, kool töötas edasi Treffneri gümnaasiumi allüürnikuna
16. 
    1944

    • Kool nimetati Tartu Linna II Täielikuks Keskooliks
    • Direktoriks määrati Leida Peiker, alates 1945. aastast Alide Amandus (Velliste)
17. 
    1946

    • Kool nimetati Tartu Linna II Keskkooliks
18. 
    1947

    • Direktoriks sai Karl Loog (kuni 1955. aastani): nõukoguliku kooli ja koolitavade järkjärguline kinnistumine, tütarlaste gümnaasiumi viimane etapp
    • Pärast 7. klassi lõpetamist oli võimalus astuda keskkooli (1956. aastani tasuline)
    • Kaheksandad klassid komplekteeriti neist, keda haridusosakond koolile saatis
    • Oma koolist pärines vaid väike osa, seega oli 8.-11. klasside näol tegemist sisuliselt omaette kooliga, mida sidus nooremate astmetega peamiselt õpetajaskond ja koolihoone
19. 
    1951

    • Ajastupilt. 25. veebruaril toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu III koosseisu valimised, koolis oli sisse seatud valimisjaoskond.
20. 
    1954

    • Tartu II  Keskkoolist saab segakool
    • Poisid tulid peamiselt I ja V keskkoolist, kuhu samaaegselt suunati osa II keskkooli tüdrukuid
    • Segakooliks muutumine tõi kaasa hulga probleeme, segakooli esimest aastakümmet võib pidada II keskkooli kõige heitlikumaks ja vastuolulisemaks aastakümneks.
21. 
    1955

    • Direktoriks määratakse Hillar Palamets, kelle kõrvale 1956. aasta jaanuarist sai õppealajuhatajaks Lia Paaver (jäi ametisse kuni 1983. aastani)
    • Lia Paaverist kujunes kooli identideedi ja traditsioonide peamine kandja paljude kümnendite jooksul.
22. 
    1956

    • Abituriendid taastasid nn tutipäeva ja viimase koolikella helistamise, mille poolest Tartu II keskkool oli oma linnas esimene.
    • Tööd alustas kooliraadio õpetaja Jaan Miti eestvedamisel (esimene saade läks eetrisse jaanuaris 1957).
23. 
    1958

    • Vilistlaste innustusel taastati lõpumärgi traditsioon. Märgi kujundas tuntud graafik Paul Reever
    • Selle vapikilpi ümbritsevad tammelehed teevad vihje endisaegsele Eestika tammepärjale. Märgile kanti lennu number, numeratsioon algas 1913. aastaga
    • Lõpumärgist sai ühtlasi kooli uus logo
    • Kooli uueks direktoriks määrati Albert Juhkam
24. 
    1961

    • Tartu II Keskkoolist saab inglise keele süvaõppega kool. Kool sai aja jooksul erikooli staatuse, st koolipiirkonnaks määrati kogu Tartu linn. Inglise keele klassidesse pääses õppima vaid läbi sisseastumiskatsete.
    • Keeleõppe tõhustamisega ja keskmisest andekamate õpilaste vastuvõtuga hakkas tõusma ka reaalainete õpetamise ja omandamise tase.
25. 
    1964

    • Miina Härma 100. sünniaastapäeval 9. veebruaril anti koolile Miina Härma nimi.
    • Kooli ametlikuks nimeks saab Miina Härma nimeline Tartu II keskkool.
26. 
    1973

    • Tartu II Keskkool hakkab osalema viie kooli (Tartu I, II, ja V, Nõo Keskkool ja Viljandi I) kohtumisel täppisteadustes.
    • Direktoriks määratakse Peeter Kasemaa
27. 
    1980

    • Kooli direktoriks määrati Jüri Vene, teenekas koolimees ja hinnatud keemiaõpetaja, kes pidas väga oluliseks õpilassõbraliku koolimiljöö loomist.
28. 
    1981

    • Kooli 75. sünnipäevaks valmib konkursi tulemusena uus kooli logo, autoriks õpilane Urmas Sule.
29. 
    1984

    • Kooli ette püstitati Miina Härma skulptuur (arhitekt Juta Eskel). Sellel aastal möödus 120 aastat Miina Härma sünnist ja 20 aastat koolile tema nime andmisest.
30. 
    1993

    • Koolis hakkas tööle õpilasomavalitsus, selle esimeseks juhiks sai õpilane Krister Paris.
31. 
    1994

    • Kooli ametlikuks nimeks saab Miina Härma GÜmnaasium (9. veebruaril, Miina Härma 130. sünniaastapäeval)
    • llmus esimene koolileht Härmakakk
32. 
    1997

    • Kooli direktoriks saab Jüri Sasi.
    • Algab koolimaja renoveerimine, 2002. aastal valmib juurdeehitus (spordisaalid, raamatukogu, klassiruumid).
33. 
    1998

    • Alustas ilmumist koolileht Tabula Rasa, mis on hiljem mitu korda tunnistatud Eesti parimaks koolileheks.
34. 
    2001

    • Walesi prints Charles külastab Miina Härma Gümnaasiumit.
35. 
    2006

    • Kooli 100. sünnipäeva tähistamine
    • Direktoriks saab Ene Tannberg
36. 
    2011

    • Kool saab rahvusvahelise õppekava (International Baccalaureate) gümnaasiumiastme programmi (Diploma Programme) akrediteeringu.
37. 
    2014

    • Kool saab rahvusvahelise õppekava (International Baccalaureate) algastme programmi (Primary Years Programme) akrediteeringu
38. 
    2019

    • Kool saab rahvusvahelise õppekava (International Baccalaureate) keskastme programmi (Middle Years Programme) akrediteeringu
    • Kooli visuaalse keele uuendamine koostöös disainiagentuuriga  Velvet(logo, veebileht). Logo autor disainer Kaarel Vahtramäe
39. 
    2020 Kooli lõpumärk

    • Abituriendid Hendrik Eelmäe ja Tanel Pastarus algatavad kooli lõpumärgi traditsiooni taastamise. Koostöös disainiagentuuriga Velvet valmib uus kooli lõpumärk.

Koolijuhatajate või direktorite nimed ja tööaastad

* Oskar Kallas 1906 – 1909
* Peeter Põld 1909 – 1918
* Juhan Tork 1918 – 1919
* Jaak Varik 1919 – 1920
* Aleksander Raudsepp 1920 – 1921
* Hans Karu 1921 – 1940
* Alma Selge 1940 – 1941
* Leida Kalling-Kant 1941 – 1942
* Hilda Kauri 1942 – 1944
* Leida Peiker 1944 – 1945
* Alide Velliste 1945 – 1947
* Karl Loog 1947 – 1955
* Hillar Palamets 1955 – 1958
* Albert Juhkam 1958 – 1973
* Peeter Kasema 1973 – 1980
* Jüri Vene 1980 – 1997
* Jüri Sasi 1997 – 2006
* Ene Tannberg 2006 – k.a.

MHG endiste õpetajate hauad Raadi kalmistul
(antud kaardile on märgitud 29 endise Miina Härma Gümnaasiumi õpetaja haudade asukohad. Iga märke juurde on lisatud info maetust, surnuaia kaardi koordinaadid ning pilt/pildid sellest hauast)