Miina Härma (1864–1941) oli teerajaja. Ta oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis aastatel 1917–1929 ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka.
Miina Härma muusikaline pärand on lugupidamist vääriv – ta kirjutas üle 200 koorilaulu, oli dirigendiks kõikidel üldlaulupidudel, tema Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele loodud „Tuljak“ kõnetab igat eestlast tänapäevalgi. Miina Härma „Tuljakule“ lõi tantsusammud Anna Raudkats ning sellisena on see iga üldtantsupeo grand finale.
Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma., AM_12853:145 F 11687:145, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2039983
Emakeelepäeva tähistamine
keel ja kirjandussündmus
14. märtsil tähistasime koolis emakeelepäeva. Selle raames kirjutasid õpilased klassides ja raamatukogus e-etteütlust.
4. tunni ajal kohtusid 11. ja 12. klassi õpilasted aulas kirjanik Valdur Mikitaga, kes arutles eesti keelest ja meelest. Kohtumise viisid läbi kirjanduse mooduli õpilased.
2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. Selle raames on meie kooli kirjanduse mooduli õpilased koostanud erinevaid raamatuid eksponeeriva näituse, millega on võimalik tutvuda alates 14. märtsist, emakeelepäevast kolmandal korrusel klassi 306 kõrval.
Näitus koosneb neljast osast. „Eesti südames“ esitleb mitmeid kooliraamatukogust leitavaid väliseesti kirjanike teoseid, mis on esmakordselt ilmunud küll välismaal, ent sellegipoolest kirjutatud autori südamelähedases eesti keeles. „MHG südames“ kujutab endast nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpilaste praktiliste tööde raames valminud teoste kogu. Vitriin pealkirjaga „Laena mulle kannelt, Vanemuine…“ annab ülevaate „Kalevipoja“ väljaannetest aastatel 1885 kuni 2014 – esindatud on eepose trükised alates kultuuriväärtusega reliikviatest kuni modernse pilteepose ehk graafilise novellini. „Helgi kõige tolmusemad raamatud“ koondab enda alla kaksteist kõige vanemat kooliraamatukogu raamatut, millest mitme tiitellehel on näha maha tõmmatud – või lausa välja lõigatud – koolitempleid ning musta tušiga tsenseeritud nimesid.
Näituse koostasid 12.a klassi õpilased Arabella Leego, Hanna-Mirjam Roots, Helene Teder, Karolin Ruumet, Rebecca Ratnik, Johanna-Marie Nöps; 12.b klassi õpilased Jakob Hagu, Helga Kadi Leedo, Mia Britt Williams; 12.c klassi õpilased Grete Elisabeth Laumets, Norah Elisabeth Ratas, Helerin Salve. Näituse valmimist juhendasid emakeeleõpetajad Reet Volmer ja Jana Kübar. Soovime avaldada erilist tänu raamatukoguhoidja Helgi Rootslasele, kelle abil oli võimalik leida suur osa näitusel esitletavast materjalist.
Kõik õpetajad on lahkelt palutud oma õpilastega näitust külastama.
