Miina Härma

Miina Härma (1864–1941) oli teerajaja. Ta oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis aastatel 1917–1929 ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka.

Miina Härma muusikaline pärand on lugupidamist vääriv – ta kirjutas üle 200 koorilaulu, oli dirigendiks kõikidel üldlaulupidudel, tema Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele loodud „Tuljak“ kõnetab igat eestlast tänapäevalgi. Miina Härma „Tuljakule“ lõi tantsusammud Anna Raudkats ning sellisena on see iga üldtantsupeo grand finale.

Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma.
Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma., AM_12853:145 F 11687:145, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2039983

Hindamisjuhend põhikoolile

Kinnitatud Miina Härma Gümnaasiumi direktori käskkirjaga nr 175, 29. september 2019

Hindamise eesmärk:

  1. toetada õpilase arengut – anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, aidata kaasa õpilase enesehinnangu kujunemisele ja suunata õpilast edasise haridustee valikul;
  2. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
  3. anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.

Hindamise üldised põhimõtted

Jooksev hindamine

  1. Õpilane saab suulist või kirjalikku jooksvat tagasisidet oma teadmiste ja oskuste kohta. Jooksva hindamise toimumist ei pea ette teatama.

Kokkuvõttev töö

  1. Kokkuvõtva tööga (kontrolltöö, projekt, esitlus jms) võrreldakse õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega.
  2. Kokkuvõtvate tööde arvu teatab õpetaja poolaasta algul.
  3. Kokkuvõtva töö materjali mahu otsustab õpetaja.
  4. Stuudiumi kontrolltööde graafikusse kantakse kokkuvõtvad tööd, mis kontrollivad pikema aja jooksul omandatud teadmisi ja oskusi ning mis eeldavad õppimist, materjali ülekordamist või muud põhjalikku ettevalmistust kontrolltööle eelneval õhtul.
  5. Stuudiumi kontrolltööde graafikusse ei saa kontrolltöid märkida vaheajajärgsele esmaspäevale.

Kokkuvõttev hindamine

  1. 1.−4. klassis kasutatakse kokkuvõtva hindena kaks korda õppeaastas toimuvat kirjeldavate sõnaliste hinnangute andmist.
  2. 5.−9. klassis on õppeaine kokkuvõttev hinne poolaasta- ja aastahinne.
  3. Kui õppeaine poolaastahinnet ei saa mingil põhjusel välja panna, lisatakse Stuudiumisse vastav kommentaar.
  4. Poolaastahinne pannakse välja antud poolaastal saadud tulemuste alusel juhtkonna poolt määratud tähtajaks.
  5. Aastahinne pannakse välja võttes arvesse õpilase ainealast arengut kogu õppeaasta vältel.
  6. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite algust, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
  7. Õpilasele, kelle poolaastahinne on puudulik või hindamata, kehtestatakse vajadusel klassijuhataja, aineõpetajate ja tugistruktuuride koostöös individuaalne järeltööde ja õpiabi ajakava.
  8. Kui õpilasel ei ole võimalik mingil põhjusel välja panna aastahinnet, otsustab tekkinud olukorra üle õppenõukogu.

Üleviimine järgmisesse klassi

  1. Õpilase järgmisse klassi üleviimise kinnitab õppenõukogu. Kuni 8. klassini viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi õppeperioodi lõpus. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks. Eeltoodud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.
  2. Õpilane, kellel on kolm või enam mitterahuldavat aastahinnet, jäetakse lapsevanema nõusolekul õppenõukogu otsusega klassikursust kordama.

Käitumise ja hoolsuse hindamine

  1. Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust igal poolaastal ja kokkuvõtvalt aasta lõpus.
  2. Koolipere annab õpilasele igapäevaste tegevuste ja sündmuste vältel tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja tuginedes aineõpetajate ettepanekutele, arvestades koolikohustuse täitmist ja kooli kodukorra järgimist.
  3. Käitumis- ja hoolsushinded märgitakse Stuudiumisse ja klassitunnistusele. Põhikooli lõputunnistusele märgitakse ainult käitumishinne.

Käitumine

  1. Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra ja koolikohustuse täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ja väljaspool kooli.
  2. Käitumist hinnatakse hinnetega „eeskujulik”, „hea”, „rahuldav” ja „mitterahuldav”.
  3. Käitumishindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes ei hiline ainetundidesse ja kes täidab eeskujulikult ning järjepidevalt koolikohustust ja kooli kodukorra nõudeid.
  4. Käitumishindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, täidab koolikohustust ning kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel esineb selles üksikuid puudujääke.
  5. Käitumishindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab üldiselt kooli kodukorra nõudeid ja koolikohustust, kuid kellel on esinenud eksimusi (käitumist puudutav märkus Stuudiumis või õpilaspäevikus, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist).
  6. Käitumishindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, koolikohustust, ei järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ega allu õpetajate nõudmistele. Õpilase käitumine hinnatakse „mitterahuldavaks“ ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

Hoolsus

  1. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
  2. Hoolsushindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni, kannab alati kaasas vajalikke õppevahendeid ja tagab nende korrasoleku.
  3. Hoolsushindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt. Vajalikud õppevahendid puuduvad üksikutel kordadel ja/või nende korrashoius esineb üksikuid puudujääke.
  4. Hoolsushinde „rahuldav“ saab õpilane, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt. Vajalikud õppevahendid puuduvad tihti ja/või nende korrashoius esineb tõsiseid puudujääke, aeg-ajalt jätab täitmata oma kodused ülesanded.
  5. Hoolsushindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded.

Järelevastamine ja õpiabi

Järelevastamine poolaasta sees

  1. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. Õpiabi ajad avaldatakse kooli koduleheküljel ja stendil. Õpilasele määratakse järelevastamiste ja õpiabi aeg väljaspool tema õppetundide aega.
  2. Õpilase lühemaajalise (üks õppenädal või vähem) puudumise korral toimub järelevastamine kokkuleppel aineõpetajaga esimesel võimalusel.
  3. Õpilase pikemaajalise (enam kui üks õppenädal) puudumise korral toimub kokkuvõtvate tööde järelevastamine aineõpetajaga kokku lepitud ajal kümne tööpäeva jooksul pärast õpilase kooli naasmist. Vajadusel kehtestatakse õpilasele klassijuhataja, aineõpetajate ja tugistruktuuride koostöös individuaalne järeltööde ja õpiabi ajakava.

Täiendav õppetöö

  1. Täiendava õppetöö eesmärk on võimaldada õpilasel kompenseerida puudujäägid oma teadmistes ja oskustes ainetes, mis on hinnatud mitterahuldava aastahindega, et tal oleks võimalik edukalt jätkata teadmiste ja oskuste omandamist nendes ainetes järgmises klassis.
  2. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu õppeperioodi lõpus.
  3. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle kuni kahes õppeaines. Täiendava õppetöö raames täidab põhikooli õpilane õpetaja juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid.
  4. Täiendava õppetöö pikkuseks on kuni kaks nädalat ja selle toimumise aja korraldab aineõpetaja juunis ja/või augustis.
  5. Täiendava õppetöö mittesooritamise korral viiakse õpilane üle järgmisse klassi rakendades tema õppeedukuse ja/või käitumise parandamiseks koheselt kooli tugisüsteeme ja vajadusel individuaalset õppekava.

Hinde ja hinnangu vaidlustamine

  1. Hinnet võib vaidlustada õpilane, kellele hinne on pandud, või tema seaduslik esindaja.
  2. Hinde vaidlustamisel tuleb pöörduda kõigepealt aineõpetaja poole, seejärel vajadusel kooli direktori poole, esitades kirjaliku taotluse koos põhjendusega kümne tööpäeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist.
  3. Hoolsuse ja käitumise hinde vaidlustamisel tuleb pöörduda kõigepealt klassijuhataja poole, seejärel vajadusel kooli direktori poole, esitades kirjaliku taotluse koos põhjendusega kümne tööpäeva päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist.
  4. Kooli direktor teeb vaidlustatud hinde osas otsuse konsulteerides aineõpetajaga ja/või klassijuhatajaga ning teavitab sellest vaidlustajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

Akadeemiline ausus

  1. Akadeemilise aususe põhimõtete väljatöötamisel on kool juhindunud Eesti teadusagentuuri ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse koostatud heast teadustavast ja International Baccalaureate Organizationi dokumendist „Akadeemiline ausus IB hariduse kontekstis“. (Lisa 1)

Hindamine 1.−4. klassis

  1. 1.−4. klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse suulisi ja kirjalikke hinnanguid, mis kirjeldavad õpilaste teadmisi, sotsiaalseid oskusi ja tööharjumusi erinevates õppeainetes.

Hindamine 5.−9. klassis

  1. Õpilane saab jooksvat tagasisidet oma teadmiste ja oskuste kohta. Jooksev tagasiside väljendub protsentides, punktides või sõnalises tagasisides. Numbrilist hindamist ei kasutata. Jooksev hindamine annab tagasisidet selle kohta, kuidas õpilane liigub kokkuvõtvate tööde sooritamise suunas.
  2. Iga õppeteema lõpus sooritab õpilane kokkuvõtva töö, mis hindab õpilase taset ühes või mitmes ainegrupi hindamiskriteeriumis. Igas ainegrupis on neli kriteeriumi (A, B, C, D) ning maksimaalselt on võimalik iga kriteeriumi eest saada 8 punkti. Iga kriteeriumi hinnatakse igas ainegrupis vähemalt kaks korda õppeaastas. Hindamiskriteeriumid A, B, C, D on võrdse kaaluga.
  3. Ainegruppide hindamiskriteeriumid ja tasemekirjeldused on õpilastele ja lapsevanematele kättesaadavad Stuudiumis.
  4. Kokkuvõtvat tööd sooritab iga õpilane ühe korra. Sooritus kirjeldab ja hindab õpilase teadmiste, oskuste ja mõistmise taset konkreetsel ajahetkel. Võimaluse soorituse parandamiseks saab õpilane järgmise sama kriteeriumit hindava kokkuvõtva tööga. Kui õpilane on kokkuvõtva töö ajal puudunud, sooritab ta töö õpetajaga kokkuleppel esimesel võimalusel.
  5. Märge „!“ tähistab Stuudiumis tegemata tööd, mis tuleb sooritada õpetajaga kokku lepitud ajal kuni kümne tööpäeva jooksul alates märke „!“ Stuudiumisse kandmisest.
  6. Kriteeriumitööde punktid märgib õpetaja hinnete lahtrisse (skaalal 0−8) ning lisab kommentaaride lahtrisse märke, millist kriteeriumi hinnati.
  7. Kriteeriumipunktide alusel moodustub õpilase poolaastahinne skaalal 1−7. I poolaastahinne pannakse jaanuaris ja II poolaastahinne juunis.
  8. Poolaastahinnete kirjeldused on õpilastele ja lapsevanematele kättesaadavad Stuudiumis.
  9. Aastahinne pannakse välja võttes arvesse õpilase ainealast arengut kogu õppeaasta vältel.
  10. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, kui tema teadmisi, oskusi ja mõistmist kirjeldav aastahinne konkreetses aines jääb alla kolme palli.
  11. Vajadusel (õpilase liikumisel teise kooli või põhikooli lõpetamisel) konverteeritakse kokkuvõtvad hinnangud 1−7 riiklikkusse viie palli süsteemi:
Skaala 1−7 Hinne viie palli süsteemis
7 (ületab ootusi) 5
6 (suurepärane) 5
5 (väga hea) 5
4 (hea) 4
3 (rahuldav) 3
2 (puudulik) 2
1 (nõrk) 1

Lisa 1. Akadeemilise aususe juhend

Meie kooli tuleb õpilasi mitmest maailma nurgast ja nende teadmised akadeemilisest aususest võivad olla erinevad. Seega tahab kool juhtida õpilaste tähelepanu akadeemilise aususe erinevatele tahkudele ning toetada õpetajaid akadeemiliselt ausa käitumise kasvatamisel. Oma akadeemilise aususe põhimõtete väljatöötamisel juhindume Eesti Teadusagentuuri ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse koostatud heast teadustavast[1] ja International Baccalaureate Organizationi dokumendist „Akadeemiline ausus IB hariduse kontekstis“[2].

Iga õpetaja on akadeemilise aususe õpetaja. Kuivõrd MHG rakendab uurimuslikku õpet alates 1. klassist, suunatakse õpilasi infot otsima ja allikatele viitama igas kooliastmes ja kõikides ainevaldkondades. Õpetajatele pakutakse ainepõhiseid koolitusi, samuti tehnilist tuge, et õpetada õpilasi korrektselt allikatele viitama.

Iga õpilane käitub üldtunnustatud aususe põhimõtete järgi oma koolitöös samamoodi nagu teisteski eluvaldkondades. Uurida ja avastada, mida teised on mingis valdkonnas teinud, ja autorite panust neile viidates tunnustada, on sama oluline kui oma ideede ja töö eest tunnustust saada.

Iga lapsevanem toetab oma last, et temast kasvaks inimene, kes peab ausust akadeemilises sfääris sama normaalseks nagu teisteski eluvaldkondades. Kuivõrd usume igaühe heasse tahtesse anda oma parim, lähtub MHG akadeemilise aususe juhend põhimõttest: „tea, mis on vale, et käituda õigesti“.

Akadeemiline petturlus on käitumine, mis annab õpilasele ebaausa eelise hindeliste tööde sooritamisel.

Akadeemiline petturlus on näiteks:

plagieerimine – kellegi teise töö või mõtete esitamine enda omadena. Algallikale tuleb alati viidata, kasutades üldtunnustatud vormingut;

kokkumäng – teise õpilase ebaausa käitumise võimaldamine, näiteks lubades oma tööd esitada tema omana;

dubleerimine – ühe ja sama töö esitamine erinevate hindeliste ülesannete täitmiseks samas või erinevates ainetes.

Samuti kuuluvad akadeemilise petturluse alla kõikvõimalikud muud tegevused, mis annavad õpilasele ebaausa eelise või mõjutavad teiste õpilaste tulemusi.

Ei ole aus:

  • kunstlikult tekitada andmeid ülesandes, kus neid peab koguma;
  • võtta kontrolltööle/arvestustööle/eksamile kaasa materjale/vahendeid, mis pole lubatud;
  • häirida kontrolltöö/arvestustöö/eksami kulgu ebasobiva käitumisega, teise õpilase häirimisega või muul moel;
  • vahendada kontrolltöö/arvestustöö/eksami ajal töösse puutuvat informatsiooni või aidata sellele kaasa;
  • esineda teise õpilasena;
  • ebaausal teel omandada kontrolltöö/arvestustöö/eksami materjale;
  • avaldada eksamitööga seotud informatsiooni kellelegi väljaspool kooli 24 tunni jooksul pärast eksamit[3].

Akadeemilise petturluse kahtluse korral on õpetajal õigus teha erinevaid toiminguid, et püüda kindlaks teha õpilase töö autentsus. Kui õpetajal, õppejuhil või mõnel teisel asjasse puutuval koolitöötajal on kahtlus, et õpilase töö ei pruugi olla autentne, võib tarvitusele võtta järgmisi meetmeid:

I kooliastmes: selgitavad vestlused, parandused/täiendused töös, töö ümberkirjutamine.

II ja III kooliastmes:

Plagieerimise korral:

  • selgitavad vestlused, millele järgneb õpilase võimalus parandada töö nõuetele vastavaks.

Muu akadeemiliselt ebaausa käitumise korral:

  • kokkuvõtva töö hinne on „0“ ja töö ei kuulu järele vastamisele;
  • jooksva hindamise puhul jääb töö arvestamata, märkus Stuudiumis.

Loovtöö:

  • kui loovtöö ei vasta nõuetele, sekkub juhendaja ja plagiaadi korral on töö hindeks „0“. Tööd on võimalik uuesti kaitsta/vastata õppeaasta lõpus.

Korduva ebaausa käitumise korral teavitab õpetaja klassijuhatajat ja lapsevanemat (märkus Stuudiumis) ja klassijuhatajal on õigus alandada õpilase käitumishinnet.

IV kooliastmes:

Plagieerimise korral:

  • selgitavad vestlused juhendajaga või vajadusel ka õppejuhiga, millele järgneb õpilase võimalus parandada töö nõuetele vastavaks, vastasel korral loetakse töö mittesooritatuks ja hinnatakse hindega „1“.

Muu akadeemiliselt ebaausa käitumise korral:

  • nii perioodi kokkuvõtva kui ka jooksva hindamise või kontrolltöö korral hinnatakse töö hindega „1“. Jooksvatest hinnetest moodustunud arvestuslikku hinnet või arvestustööd on õpilasel võimalik soovi korral järele vastata pikendatud õppetöö ajal. Aineõpetajal on õigus ebaausate võtete kasutamise põhjendatud kahtluse korral rakendada ka teisi meetmeid. Näiteks kui on kahtlus, et õpilane ei ole lugenud nõutud teost, vaid kokkuvõtet, anda õpilasele võimalus hinde parandamiseks suulise vastamise vormis vms.

Praktiline või uurimistöö:

  • kui praktiline või uurimistöö ei vasta nõuetele, on juhendajal kohustus sekkuda ja anda õpilasele võimalus tööd parandada. Kui hindamiseks esitatud töö on plagiaat, on töö hindeks „1“. Uue võimaluse uue teemaga praktilist või uurimistööd sooritada saab õpilane 12. klassi kevadel.

IB Diploma õppekava:

IB Diploma õppekava kohustuslike hindeliste tööde puhul komisjoni kokkukutsumine, kes uurib õpilaselt ebaausa käitumise põhjuste kohta ning:

  • võib lubada töö uuesti kirjutada, kui selleks on veel aega;
  • võib keelata tööd uuesti kirjutada, kui selleks enam aega pole, selgitades õpilasele kohustusliku töö esitamata jäämise tagajärgi:
  • teavitab IBO-d, kui ebaaus käitumine tuleb ilmsiks pärast töö esitamist;
  • ootab ära IBO-poolsed otsused, kui ebaaus käitumine avastatakse IBO poolt.[4] Õpilasele ei väljastata lõpptulemusi enne, kui uurimine on läbi viidud ja otsus tehtud.

Kui õpilane leitakse olevat süüdi akadeemilises petturluses õppeaine kohustusliku komponendi puhul, ei väljastata hinnet selles aines ega ka lõpudiplomit. Õpilane võib registreerida järeltööks eksamisessioonile ühe aasta pärast.

Kui on tegemist väga tõsise akadeemilise aususe põhimõtete rikkumisega, võib IBO komisjon keelata õpilase registreerimise järgmisteks eksamisessioonideks.

Kui IBO saab akadeemilise aususe põhimõtete rikkumisest teada pärast diplomi väljastamist, võib IBO otsustada õpilase diplom kehtetuks kuulutada.


[1] https://www.eetika.ee/et/eesti-hea-teadustava (24.10.2017)

[2] http://www.ibo.org/globalassets/digital-tookit/brochures/academic-honesty-ib-en.pdf (24.10.2017)

[3] ainult Diploma õppekaval

[4] Diploma Programme. Academic honesty, © International Baccalaureate Organization 2009

Olulisemad lingid

2019 Miina Härma Gümnaasium