Miina Härma (1864–1941) oli teerajaja. Ta oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis aastatel 1917–1929 ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka.
Miina Härma muusikaline pärand on lugupidamist vääriv – ta kirjutas üle 200 koorilaulu, oli dirigendiks kõikidel üldlaulupidudel, tema Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele loodud „Tuljak“ kõnetab igat eestlast tänapäevalgi. Miina Härma „Tuljakule“ lõi tantsusammud Anna Raudkats ning sellisena on see iga üldtantsupeo grand finale.
Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma., AM_12853:145 F 11687:145, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2039983
Juhan Martten Kull võitis August Rei esseekonkursi
saavutusühiskonnaained
18. juunil kuulutati Toompea Lossis välja Eesti riigi looja August Rei ja Eesti esimese parlamendi Asutava Kogu mõtestava esseekonkursi võitjad. August Rei 135. sünniaastapäevale pühendatud loomekonkursile esitati mitukümmend esseed üle Eesti − koolinoortelt Narvast Tõrvani, Saaremaalt Tartuni. Peale võitjate väljakuulutamise järel tõusid säravad tulevased poliitikanalüütikud Pika Hermanni torni. Nooremas vanuserühmas tuli võitjaks Miina Härma Gümnaasiumi õpilane Juhan Martten Kull. Töö juhendajaks oli sama kooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Piret Tänav.“
Juhan Martten suutis oma essees luua ilmeka paralleeli 1905. ja 1917. aastate ja tänaste protestimeeleolude vahel ning näidata vastutustundliku riigimehelikusse olulist rolli segastel aegadel” ütles konkursi žüriisse kuulunud riigikogu liikmest ajaloo-populasriseerija Jaak Juske.
Konkursil osalesid 9.−12. klassi õpilased vanuses 15−19 eluaastat.Kõiki osavõtjaid tänati kingitusega. Parimad kirjutajad koos oma juhendajaga sõidavad suve pikendama Brüsselisse, tutvuma sealse ajaloolise vanalinna aga ka võimukoridoridega. Loomekonkursi võitjad kuulutas välja pikima staažiga riigikogu liige ja August Rei ametivend riigikogu esimehena Eiki Nestor. „August Reid teatakse pikaajalise eksiilvalitsuse juhina. Aga tegelikult oli ka Eesti riigi loomine väga tugevalt kujundatud just tema käekirjaga. Tema usk parlamentarismi, demokraatiasse ja sotsiaalsesse õiglusesse olid väärtused, millele ehitati noor Eesti Vabariik. Ja nende samade ajaproovile vastu pidanud väärtuste eest tuleb seista ka täna, et Eesti riik kestaks ka moodsa aja tõmbetuultes“ sõnas Nestor. Esseekonkurssi korraldas Riigivanem August Rei Sihtasutus koostöös Eesti NATO Ühingu ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsiga. August Rei oli Eesti esimese parlamendi Asutava Kogu esimees 1919−1920, riigivanem aastatel 1928−29, kõigi Riigikogu koosseisude liige ning omariikluse järjepidevuse hoidja, Eesti eksiilvalitsuse juht, peaminister presidendi ülesannetes alates 1945. aastast kuni oma surmani 1963. aastal.
