VABATAHTLIK TÖÖ, HEATEGEVUSLIK TÖÖ

 „VÄIKE PANUS, SUUR MÕJU“

2015. aastal valiti koolis MHG aasta tegu 2015. Valituks osutus õpilaste Triin Karise ja Merili Ginteri heategevusprojekt „Väike panus, suur mõju”  (juhendaja sotsiaalpedagoog Lii Kaudne). See on olnud avalikkuses kooli väärtustöö nähtavaks väljundiks, süstemaatiline vabatahtliku tegevuse teadvustamine on toonud haridusse palju head.

Märtsis 2015 tulid MHG kaks 9. klassi tüdrukut mõttele korraldada heategevusprojekt toetamaks diabeeti põdevaid lapsi ja noori. Oma koolipoolseks juhendajaks ja abiliseks kutsusid nad kooli sotsiaalpedagoogi Lii Kaudse. Paari nädala pärast tutvustati küpsenud ideed kooli juhtkonnale, edasi järgne kiire ja aktiivne praktiline tegevus. Aprillis oli leitud juba sponsor Rotary klubist, kes annetas heategevuslikuks müügiks 1152 seemnepakki. Lisaks koguti ja valmistati ise käsitööesemeid, mida laatadel ja koolides müüdi ning aasta jooksul koguti 28 erineva üritusega kokku 2127,69  eurot. Isetegemisest kasvas välja ka koolikaaslaste ja teiste huviliste kaasamine.  Oktoobris korraldasid tüdrukud koos oma koolikaaslastega Tartu haridusnädala raames heategevuskontserdi, millest laekus heategevusfondi 240 lisaeurot. Detsembris heegeldati öökulle (projekti sümboleid) Katoliku Hariduskeskuse 4. klassi ja MHG 2. klassiga. Veebruaris tutvustati projekti ja meisterdati öökulle Lille Majas, märtsis Tähe ja Anne noortekeskustes. Kogu tegevus ja öökulli tegemisjuhised on kajastatud veebilehel http://www.meiepanus.com/ . Novembris 2015 anti diabeeti põdevatele lastele üle kaks insuliinipumpa ja üks sensor, veebruaris veel üks pump. Väga tagasihoidlike tüdrukute tööd märgati, neid tunnustati detsembris kahe auhinnaga: Hea Eeskuju 2015 ja kodanikuühiskonna 2015. aasta hakkaja. Veebruaris käisid tütarlapsed oma projekti presidendile tutvustamas.

Need kaks väga ettevõtlikku tütarlast on nähtavaks teinud oma kooli põhiväärtused: vastutus, meie-tunne, haritus. MHG-s suunatakse nii väärtusarendustöö kui õppekava rakendumisega sellise õpilase kujunemist, kes looks tulevikus ühiskonna, kus kõigil on hea elada. Seda võimaldatakse ühelt poolt ühistegevustega. Jõulude ajal valib iga klass oma aasta teo, aasta−aastalt on suurenenud heategevus (näiteks varjupaikade abistamine, Toidupangas vabatahtlikuks käimine jne), kevadel ja sügisel osaletakse heakorratalgutel (nt Teeme Ära projektis oli MHG meeskond arvukaim, sügisel käidi Raadi kalmistut koristamas). Teiselt poolt toetab õppekava vastutustundliku noore kasvamist. MHG-s valivad õpilased ise endale uurimis- või loovtöö teema ja juhendaja. Rahvusvahelises õppekavas on vabatahtlik töö (CAS) õppeprogrammi osa ning selles osalevad õpilased on eeskujuks kõigile kaasõpilastele.

Tüdrukute tegevus on arendanud neis väga hästi üldpädevusi. Tagasihoidlikest tüdrukutest on kujunenud ennast teostavad ja oma väärtust tunnetavad vastutustundlikud kodanikud. Nad teevad koostööd erinevate huvigruppidega, hangivad ja jagavad teavet väga laial spektril (vajades selleks ettevõtlikkust, teadmisi, läbirääkimisoskusi, digipädevusi jne). Neil on suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu− ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest, reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske.

Projekti on algusest saati olnud kaasatud kaasõpilased, valmistades käsitööesemeid ja neid siis heategevuslikuks müügiks annetanud. Käsitööpäevakul valmistati projekti sümboleid, öökulle. Sellel üritusel osales palju härmakaid. Arvatavasti on tänaseks öökulli ostnud endale kõik härmakad, see oli nõutud kaup eriti kooli jõululaadal. Kingituste näol jõudis väike, aga oluline sõnum paljudesse kodudesse, tulu läks Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingule (ELDÜ). Eelmise aasta sügisvaheajal viisid tüdrukud koolis läbi enda korraldatud heategevuskontserdi, kus esinesid Annabel Guitar, Kristjan Kannukene ja Bonzo. Kogu ürituse vältel olid abiks nii kooli juhtkond kui ka õpilased. Üheks peaesinejaks oli superstaari saates osalev koolikaaslane Annabel Guitar. Korduvalt on käidud oma tegevusest rääkimas ja meisterdamas algklassides. Lisaks öökullidele on õpetatud kaasõpilasi sõbrapaelu valmistama ja siis ühiselt neid heategevuse tarbeks müüdud.

Heategevuse läbi on õpilased palju õppinud. Eelkõige aja planeerimist ja väikeste tegevuste kaudu eesmärgini jõudmist. Ürituste korraldamine nõuab ettevõtlikkust, müügitöö suhtlusoskuseid ja raamatupidamist. Annetuste üleandmine ja ELDÜ diabeedilaagris osalemine on näidanud elu teisest küljest, avardanud silmaringi ja pööranud tähelepanu väärtustele, mis on elus tähtsad. Ette on tulnud hulganisti olukordi, kus on vajadus  kiiresti välja mõtlema probleemile lahendus. Need olukorrad on õpetanud olema loov ning toime tulema keeruliste olukordadega. Tüdrukud ise ütlevad, et nad on aastaga muutunud palju julgemaks, enesekindlamaks, kohusetundlikumaks, ettevõtlikumaks.

Innovaatiline õppekeskkond on headele suhetele ja koostööle rajatud õppimine kõikjal. Projekt on innovaatiline ja seob väga tugevalt kooli põhiväärtused tervikuks. Tänased gümnaasiumiõpilased on suureks eeskujuks mitte vaid koolikaaslastele, vaid nii kogukonnale kui kogu ühiskonnale meie kõigi elu paremaks muutmisel. Tuleb alustada väikestest märkamist ja hoolimist nõudvatest tegudest. Tänaseks on kolme diabeedihaige lapse elu kvaliteetsem ja samal ajal on väga, väga palju inimesi, kes sellest haigusest rohkem teavad, palju on juurde tekkinud abistavaid noori. Toetada saab annetades, valmistades käsitööesemeid, ostes valmistatud esemeid jms. Projekt tõestab, et üheskoos suudame palju head korda saata, igaüks just omale sobival moel.

Projekt on õpilaste sõnul suurendanud kõigi koolitöötajate usaldust ja austust. Õpetajad on mõistvad ja hoolivad. Kui alguses tunti muret, et kas tüdrukud saavad õppetööga sellise mahuka kõrvaltegevusel hakkama, siis nüüd seda probleemi pole. Teatakse, et nad oskavad oma aega arvestada ning ei ületa tähtaegasid ega too projekti ettekäändeks. Lisaks on aidatud leida lahendusi ja antud abi. Näiteks loetakse sponsorluskirju üle, suunatakse õigete inimesteni jne. Õpetajad uurivad tihti, kuidas projektiga läheb ja avaldavad oma rõõmu õnnestunud tegemiste üle. Kogu koolipere aitab ning elab tegemistele kaasa. Ka kaasõpilased. Tähelepanu avalikkuselt tõstab kooli head mainet − avaldatud on artikleid ajalehtedes Postimees ja Eesti Ekspress, intervjueeritud on Terevisioonis, TV3 Seitsmestes Uudistes, Vikerraadios. MHG õpetajatel on olnud alati valmidus õpilasi toetada, minna klassiruumist ja oma ainevaldkonna raamidest välja. Tahetakse õppida koos oma õpilastega, tuntakse nende kordaminekutest rõõmu ja uhkust. Nii antud projekt kui ka uuenenud õppekava koos üldpädevuste arendamisega on suunanud õpetajaid raamidest välja mõtlema, inspireerinud juhendama õpilaste selliseid töid ja tegemisi, mis on nende endi teadmistest suuremad. Kõik sellised toimetamised toetavad õpetajate elukestvat õpet ja arendavad eneseanalüüsi oskusi.

Projekt on muutnud eelkõige mitme diabeeti põdeva lapse elukvaliteeti. Tänu insuliinipumpadele on neil võimalus elada täisväärtuslikku, pikka elu. Kogu ettevõtmine on avaldanud mõju nii kooli õpilastele kui ka inimestele üle kogu Eesti. Projekti kaudu on inimesed kinni haaranud võimalusest head teha ja tunda, et just tema panus on tähtis ning vajalik. Projektitegevuste läbi on tõmmatud suuremat tähelepanu diabeedile ja tõusnud on inimeste teadlikkus. Positiivne mõju ei ole avaldunud vaid diabeedihaigete laste ja MHG õpilaste motivatsioonis. Tüdrukud on kaasanud paljusid Tartu linna noori oma projekti (tutvustades erinevates noortekeskustes oma projekti). Märtsikuus toimus Alavere Noortekeskuses Noorte Kohvik, mille raames koguti raha just diabeeti põdevate noorte ja laste toetamiseks. Tegusad noored küpsetasid, heegeldasid öökulle ning innustasid teisi andma oma panust. Nii on tegevus liikunud ka kaugemate koolide õpilasteni. Head teha ja seeläbi end kasuliku ning vajalikuna tunda saavad kõik õpilased, ka need, kelle akadeemiline edukus neile alati tunnustust ei too.

MHG-s toetatakse hea õpilase mudeli kaudu õpilaste enesehinnangu kujunemist. Arenguvestlustel analüüsitakse erinevaid üldpädevusi ja ostitakse koos lapsevanemaga üles õpilase tugevused. Üks nendest on just ühiskondlik aktiivsus ja vabatahtlik tegu. Usume, et hoolivus ning empaatia aitab kaasa parema kodanikuühiskonna kujunemisele. Heategevust ja kiusamisvaba õppekeskkonda aitavad koolielu praktikas ellu viia traditsioonilised trimestrite lõpus toimuvad KiVa-päevad, mida korraldavad õpilased koos sotsiaalpedagoogiga. Samuti hooliva klassi projektiga seotud tegemised ja heakorratalgud. Heategevus on nakkav. Näiteks lumerohkel talvel kiirustasid õpilased üksteise võidu majahoidjale appi lund lükkama.

Kõige tähtsamateks koostööpartneriteks peame koolis õpilasi ja lapsevanemaid. Projekt „Väike panus, suur tegu“ on tulnud õpilaste algatusena. See on liitnud nii õpilas− kui õpetajaskonda. Heale eeskujule on järgnenud teisigi heategevuslikke projekte (näiteks tõi üks MHG õpilane Tartusse tänavaraamatukogu algatuse, aga häid tegusid on veelgi). Mitmed ettepanekud vabatahtlikku tööd teha on tulnud lapsevanematelt, nii hooliva klassi kui heakorratalgute idee. Viimati toimus koolis lapsevanema eestvedamisel koolitus lapsevanemalt lapsevanemale. Üks märkimisväärsemaid saavutusi projekti „Väike panus, suur mõju“ on riigieelarve muudatus. Käesoleva aasta riigieelarvest eraldati diabeeti põdevate laste ja noorte raviks 75 000 eurot. Merili Ginter ja Triin Karis kirjutasid riigikogu esimehele Eiki Nestorile ning tõmbasid tema tähelepanu diabeedile.