Miina Härma

Miina Härma (1864–1941) oli teerajaja. Ta oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis aastatel 1917–1929 ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka.

Miina Härma muusikaline pärand on lugupidamist vääriv – ta kirjutas üle 200 koorilaulu, oli dirigendiks kõikidel üldlaulupidudel, tema Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele loodud „Tuljak“ kõnetab igat eestlast tänapäevalgi. Miina Härma „Tuljakule“ lõi tantsusammud Anna Raudkats ning sellisena on see iga üldtantsupeo grand finale.

Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma.
Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma., AM_12853:145 F 11687:145, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2039983

MHG rootsi keele õppijad käisid TÜ aktusel

sündmus võõrkeeled avatar

Tartu Ülikooli Maailma keelte ja kultuuride kolledžis toimus 5. mail ülikooli skandinavistika osakonna ettevalmistatud aktus Eesti koolides Põhjala keeli (rootsi keel) õpetavatele õpetajatele ning nende õpilastele. MHG-st osalesid kõik sel õppeaastal rootsi keelt õppivad õpilased ja rootsi keele õpetaja
Heikki Veinimäe. Jalutuskäigul koolist kolledžisse räägiti tee peale jäävatest Tartumaa märkidest ja nende kohast linna ning Eesti ajaloos (EÜS-i maja, endine ERM-i näituste maja ehk varasem raudteelaste klubi, Maarja kirik, Rahvaste monument Toome orus, Kuradisild).

Aktusel ütlesid tervitussõnad TÜ skandinavistika lektor Kristina Mullamaa, kolledži direktor Kersti Lepajõe, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse Eestis Tartu filiaali juhataja Madis Kanarbik ja TÜ skandinavistika professor Daniel Sävborg. Pikemate ettekannetega esinesid Eesti Rootsi Keele Õpetajate Seltsi juhataja Kai Sommer (ülevaade rootsi keele õpetamisest Eesti üldhariduskoolides sel õppeaastal), Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi Läänemere maade poliitika lektor Heiki Pääbo (Eesti ja Põhjala, Eesti ja maailm aastal 2022), Tartu Ülikooli Skandinavistika osakonna Rootsi Instituudi rootsi keele külalislektor Eva Holm (Varför läser visvenska?). Vahepaladega luule ja laulu vormis esinesid erinevate üritusel esindatud koolide õpilased. Aktuseosa lõpetas ühislaul – traditsiooniline Rootsi koolide kooliaastalõpuaktuste laul “Idas sommarvisa” (sõnad Astrid Lindgren). Üritusele järgnes väike bufeelaud ja vestlusring. Kõik osalejad said kaasa rootsi keele õpiku. Lisaks MHG õpilastele osalesid üritusel Noarootsi Gümnaasiumi, Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi, Hugo Treffneri Gümnaasiumi rootsi keele õppurid ja rootsi keelt õppivad TÜ tudengid. Erinevatel põhjustel ei saanud sel korral osaleda Tallinna kolme rootsi keelt õpetavate gümnaasiumite esindajad. Rootsi keelt õpetatakse Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumis, Vanalinna Hariduskolleegiumis jaTallinna Saksa Gümnaasiumis, Tartus Miina Härma Gümnaasiumis ja HugoTreffneri Gümnaasiumis, Noarootsi Gümnaasiumis, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis, Ruhnu koolis ja Vormsi Lasteaed-põhikoolis. Kokku on Eestis rootsi keelt õppimas 427 üldhariduskooli õpilast.

OLULISEMAD LINGID

2019 Miina Härma Gümnaasium