Miina Härma

Miina Härma (1864–1941) oli teerajaja. Ta oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis aastatel 1917–1929 ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka.

Miina Härma muusikaline pärand on lugupidamist vääriv – ta kirjutas üle 200 koorilaulu, oli dirigendiks kõikidel üldlaulupidudel, tema Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele loodud „Tuljak“ kõnetab igat eestlast tänapäevalgi. Miina Härma „Tuljakule“ lõi tantsusammud Anna Raudkats ning sellisena on see iga üldtantsupeo grand finale.

Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma.
Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma., AM_12853:145 F 11687:145, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2039983

Praktika Eesti Kirjandusmuuseumis

praktikumid avatar

8.–16. märtsini viibisid meie 11. ja 12. klassi kirjanduse mooduli õpilased Eesti Kirjandusmuuseumis praktikal. Esimesel nädalal toimusid ekskursioon ja kogudega tutvumine. Teisel nädalal tegi iga õpilane väikest uurimistööd, kasutades muuseumi kogusid. Neid juhendasid arhiiviraamatukogu juhataja Merike Kiipus ja EKLA juhataja Kristi Metste. Mida meie õpilased uurisid ja mida nad arvasid toimunud praktikast?

  • Anra Ilvest huvitasid eelkõige Aino Kallasega seotud materjalid. Tema huvi sai alguse majast Elva kesklinnas (hotellimaja Elwa), mida kutsuti ka Soome kirjaniku Aino Kalda majaks, kuna ta peatus seal Tartus elamise päevil (17 aasta jooksul) pidevalt. Anra kirjutab: “Muuseumiskäik avas mu silmad selle institutsiooni erilisest ja tundmatust küljest, andes põhjaliku ülevaate selle korralduslikust osast. See oli kultuurne ja minu arvates väga vajalik käik. Kogemus, mille uurija rolli asudes sain, oli suurepärane. Sain välja elada oma Sherlock Holmesi unelmad. Nüüd võin ma enesekindlalt väita, et oskan tulevikus endale vajalikku informatsiooni leida ja seda mis tahes teemal. Tean, kuhu pöörduda ja mida teha.“
  • Eliise Põder otsustas uurida vanemaid kokanduseteemalisi raamatuid, mida kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus leidub. Ta valis sellise teema, sest tahtis näha, kui palju vanad kokandusraamatud tänapäevastest erinevad. Eliise kirjutab: “Mul on hea meel, et sain muuseumi külastada, sest avastasin ühe tõeliselt kauni maja koolile nii lähedal ja sain ülevaate kirjandusmuuseumi tegevusest. Minu kogemus uurijana tuli kindlasti tuleviku mõttes kasuks, sest isegi, kui ma ei plaani end kirjandusvaldkonnaga akadeemiliselt siduda, on oskus sobivad materjali leida ja analüüsida pea igal erialal vajalik.“
  • Merit Ots uuris Marie Underi loomingut. Merit kirjutab: “Muuseumiskäik pakkus mulle suurt elamust. Kirjandusmuuseumi arhitektuur on silmipimestavalt kaunis ning sealsed töötajad pühendunud ja abivalmid, on aru saada, et nad naudivad oma tööd. Iseäranis palju sümpatiseeris mulle arhiveerimine ja arhiivimaterjalide organiseeritus ja süstematiseeritus. Sooviksin kunagi ka ise sellist ametit pidada. Muuseumis oli mõnus ja kutsuv õhkkond, oli uhke tunne viibida majas, kus on nii palju tarkust, ajalugu ja kirjandust. “Uurimine pakkus mulle huvi, sain kaevuda teemasse, mis on minu jaoks põnev ja huvitav. Veidi väljakutsuvamaks osutus materjalide leidmine, andmebaasis oli keerukas orienteeruda. Usun, et minu kogemus uurijana oli positiivne ja innustav. Tekkis soov ka edaspidi rohkem süveneda ja uurida.“
  • Christy Kirbits tutvus Fr. R. Kreutzwaldi ja Lydia Koidula kirjavahetusega. Christy kirjutab: “Kirjandusmuuseumi külastamine oli huvitav kogemus ning seal olevate materjalide kasutamine oli minu jaoks midagi uut. See kogemus võib tulla tulevikus kasuks, kui on vaja uurida kirjaniku või kunstiku kohta, kelle kohta on internetis vähe andmeid. Arvan, et saaksin tulevikus paremini hakkama info leidmise ja selle töötlemisega, samuti oma mõtete sõnastamisega.“
  • Kertu Raudsepp uuris arhiivraamatukogu vanimaid eestikeelseid ilukirjandusteoseid. Kertu kirjutab: “Muuseumiskäik meeldis mulle väga. Sealsed töötajad olid väga abivalmid ja toredad, muuseum ise oli ootamatult suur ja mahukas. See oli minu esimene kogemus uurijana, nautisin seda. Oskan nüüd kasutada Kivikese portaali. Kuigi otsing ei olnud kõige täpsem, oli üpris lihtne asju leida. Ilusas lugemissaalis oli meeldiv töötada.“
  • Hans Joosep Tamme valis uurimisobjektiks Friedebert Tuglase. Hans Joosep kirjutab: “Arhiivi kasutamine oli kindlasti kasulik kogemus mulle. Sain palju uut teada nii Tuglase kui ka kirjandusmuuseumi kohta. Minu arvates võiks sellest õppekäigust kindlasti saada kirjandusmooduli traditsioon.“

OLULISEMAD LINGID

2019 Miina Härma Gümnaasium