Miina Härma (1864–1941) oli teerajaja. Ta oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis aastatel 1917–1929 ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka.
Miina Härma muusikaline pärand on lugupidamist vääriv – ta kirjutas üle 200 koorilaulu, oli dirigendiks kõikidel üldlaulupidudel, tema Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele loodud „Tuljak“ kõnetab igat eestlast tänapäevalgi. Miina Härma „Tuljakule“ lõi tantsusammud Anna Raudkats ning sellisena on see iga üldtantsupeo grand finale.
Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma., AM_12853:145 F 11687:145, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2039983
Praktikum “Erinevad Eestid”
praktikumidsündmus
Möödunud nädalal külastasid MHG abituriendid praktikumi “Erinevad Eestid” raames pealinna ja Viimsis asuvat Eesti Sõjamuuseumit.
Praktikumi käigus külastati okupatsioonide ja vabaduse muuseumit Vabamu, mis avati Olga Kistler-Ritso annetuse toel 1. juulil 2003. aastal. Miina Härma Gümnaasiumi õpilasi võttis vastu haridusprojektidega tegelev Ede Schank- Tamkivi, kes tutvustas väga huvitavalt ja kaasahaaravalt muuseumi ülesehitust, eesmärki ja eksponaate. Seejärel toimus Vabamus kohtumine Murtud Rukkilille Ühingu liikmetega. Tegemist on 1949. aastal küüditatud eesti lastega, kes said Stalini surma järel võimaluse Siberist naasta. Nn “Siberi noored” kõnelesid abiturientidele küüditamise kogemusest läbi lapse pilgu. Oma perede toimetulekust, elust ja olust Tomski ja Irkutski oblastites ja ka teekonnast tagasi kodumaale ning sellest, mis neid omakorda siin ees ootas. Vestlused “Siberi noortega” olid härmakate sõnul liigutavad ja unustamatud terveks eluks, sest nooremaks ei jää meist keegi.
Lisaks külastasime koostöös Eesti Mälu Instituudiga Maarjamäe kõiki kolme memoriaali, tuuri käigus tutvustas instituudi kommunikatsioonijuht Allar Tui põhjalikult Eesti kommunismiohvrite memoriaali. Tuuril selgitati detailselt memoriaali loomise lugu ning eesmärki, samuti selle mälestusseintele ja elektroonilisse memoriaali isikute sissekandmise põhimõtteid. Lisaks sellele õpetati elektroonilist andmebaasi kasutama ja sellelt lisainformatsiooni välja lugema. Kommunismiohvrite memoriaali juurest liiguti kõrval asuvasse Tallinna Maarjamäe Saksa Sõjakalmistule. Kalmistul kõneldi selle mastaabist ja maetud sõdurite rollist teises maailmasõjas ja Eesti ajaloos. Lõpetuseks peatuti ka ENSV Maarjamäe memoriaali ja obeliski juures, kus giid kajastas ilmekalt nõukogude aegset taktikat luua läbi sümboolika soovitud kuvandit ajalookäsitlusest.
Viimaseks peatumise paigaks oli Viimsis asuv Eesti Sõjamuuseum, kus Miina Härma Gümnaasiumi 113. lennule tutvustati väärika maja ajalugu, Eesti aladel toimunud sõdu, Eesti meeste osalust erinevate riikide relvastatud üksustes, rahvaväe kujunemise lugu ja sõjalist koostööd tänapäeval. Õpilastel oli ka võimalus erinevaid mundreid proovida ja atribuutikaid käsitleda. Muuseumi õuealal said õpilased soomusrongi lähemalt uurida ning sõjatehnika angaaris peatuti huvitavamate eksponaatide juures.
Õppekäigu korraldasid Alla Vinitšenko ja Urma Linnus.
Jäägu õppekäiku meenutama luuletaja Paul-Eerik Rummo sõnad: “Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere me hoiame nõnda ühte ja lähme läbi mere”.
