Miina Härma

Miina Härma (1864–1941) oli teerajaja. Ta oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis aastatel 1917–1929 ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka.

Miina Härma muusikaline pärand on lugupidamist vääriv – ta kirjutas üle 200 koorilaulu, oli dirigendiks kõikidel üldlaulupidudel, tema Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele loodud „Tuljak“ kõnetab igat eestlast tänapäevalgi. Miina Härma „Tuljakule“ lõi tantsusammud Anna Raudkats ning sellisena on see iga üldtantsupeo grand finale.

Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma.
Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma., AM_12853:145 F 11687:145, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2039983

AASTA KOOLITUSSÕBRALIK ORGANISATSIOON 2014

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI MEESKOND

Soovitajad:

  • Riho Raave (Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja)
  • Hedi-Liis Toome (Innovatsioonikoolide koordinaator Pedagogicum Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituut)

Miina Härma Gümnaasiumis (MHG-s) kujuneb õpilasel omanäoline, terviklik mina- ja maailmapilt, mis toetab elus hästi toimetuleva isiksuse arengut. Kõik kooli arendustegevused, s.h personali koolitus, lähtuvad eesmärgist olla täiskasvanuna visiooni elluviijaks ja seda järgivaks eeskujuks.

MHG-s toimub õppimine eesti ja rahvusvahelise õppekava alusel. Täiskasvanute koolitusnõuded on kummalgi õppekaval pisut erinevad, kuid organisatsiooni tervikarendamine toimub ühe arengukava alusel. Arengukava 2014-2019 sisaldab õpetajate täienduskoolituskava, mille alusel koostatakse koostöös õppetoolidega iga õppeaasta alguses õppeaasta eesmärkidest lähtuv täpsem koolitusplaan, rahvusvahelise õppekava koolitusplaan valmib eelarve aasta laguses. Koolituspõhimõtted on kirjas koolituspoliitikas. Koolituse prioriteetide määramine ja tõhususe hindamine toimub sisehindamise käigus, kuhu on kaasatud kõik sisemised huvigrupid (personal, õpetajad ja õpilased).

Seoses rahvusvahelise õppekava lisandumisega on viimastel aastatel uut personali igal aastal lisandunud. Sel õppeaastal liitus meie kooliperega kümme uut õpetajat ja üks uus koolitädi. Õpetajate paremaks sisseelamiseks ja toetamiseks toimub esimesel poolaasta igal kuul nn mentorümarlaud. Arendusjuht kutsub kokku kõik uued õpetajad, iga kord käsitletakse ühte konkreetset kooli väärtusteemat ja järgneb ühine kogemuste vahetus. Esimestel kuudel toimub arendusjuhiga personaalne sissejuhatav arenguvestlus. Õpitakse vastastikku üksteist paremini tundma, arendusjuht saab vestluse tulemusena uue töötaja kokku viia talle oluliste inimestega kas koostööks või heade praktikate õppimiseks.  Kolmandal − neljandal töökuul külastab arendusjuht uute töötajate tunde, mida analüüsitakse ühiselt pikemal arenguvestlusel. Kõik uued tulijad kuuluvad õppetooli, mille juht ja liikmed toetavad ning nõustavad  uut igapäevases õppetöös. Üks olulisemaid sisseelamise võtteid on viimastel aastatel uute tulijate liitmine õpikogukondade ja projektitegevustega, ühine tegutsemine ja õppimine liidab inimesi omavahel kõige paremini.

Aasta tagasi muutis Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) koolide rahastamist. Varasema 3% asemel eraldatakse kooli palgafondist koolituseks 1%. See sundis oluliselt üle vaatama koolituspõhimõtteid ja muutma koolituspoliitikat. Fookusesse tõusid eelkõige organisatsioonikoolitused ja koosõppimine erinevates õpikogukondades. Kooli juhtkond jälgib aktiivselt koolitus- ja projektiõppe turul toimuvat ning julgustab oma personali lisavõimalusi leidma.

Organisatsioonikoolituse vajadus selgub koolis sisehindamise ja uue perioodi arengukava planeerimise käigus. Varasema arenguperioodi jooksul selgus õpilaste tagasisideküsitluste analüüsist, et õpetajad on väga kompetentsed ja laia silmaringiga, aga tunnid võiksid olla huvitavamad ja õpetajad rohkem arvestada õpilaste individuaalsete vajadustega. Et toetada nimetatud oskuste arendamist, telliti kooli kolmeaastane neurolingvistilise programeerimise koolitus, mille käigus õpetajad õpivad märkama õpilaste erisusi ja õppimise eelistusi ning seeläbi õppeprotsessi huvitavamaks muutma. Väga mahukad organisatsioonikoolitused on toimunud rahvusvahelise õppekava (International Baccalaureate) rakendamisega. Märkimisväärne on põhimõte, et IBO (International Baccalaureate Organization) avab ainekavad õpetajatele alles siis, kui kogu kool on õpetamise üldfilosoofia omaks võtnud. See survestas kogu kooli koos õppima ja ühise eesmärgi poole liikuma, lisaks teadmistele liitis protsess töötajaid ja pani nägema oma ainest suuremat pilti, õpilase vajadusi tulevikus hakkama saada. Õppimine toimus ingliskeelses keskkonnas, kooli poolt pakuti kõigile töötajatele inglise keele täinduskoolitust. Iga-aastasel tööohutuse (nt esmaabi, tuleohutus jne) koolitusel osaleb ka teenindav personal.

Õpikogukondade koolitusvajadus selgub õppeaasta töö planeerimise käigus ja toetab koolis toimuvate projektide rakendumist. Peame õpikogukondades õppimist üheks efektiivsemaks koolitusvormiks, mis vajab vähe koolisisest rahalist ressurssi, kuid lisab suunitletud koosõppimisele suure lisaväärtuse.

Viies aasta tegutseb koolis IB DP (International Baccalaureate Diploma Programme) − õpetajate õpikogukond ja kolmas aasta IB PYP (International Baccalaureate Primary Years Programme) − õpetajate õpikogukond. Kogunetakse 2−4 korda kuus, et koos arutleda üldfilosoofia, ainekavade ja õpilaste edasijõudmise kohta. Planeeritakse koos ainete lõimingut. Koos käiakse analoogsetes organisatsioonides (nt Soome, Läti ja Leedu IB koolides, Tallinna Inglise Kolledzhis, rahvusvahelistes koolides) kogemusi saamas ja kutsutakse koolitajaid MHG-sse kohapelae (nt Avatud Meele Instituut, rahvusvahelised koolitajad). IBO nõue oma koolidele on, et selle õppekava õpetajad käivad rahvusvahelistel koolitustel iga kahe aasta tagant. MHG-s on vastava koolituse saanud 38 õpetajat (62%) ja juhtkond. Omandatud teadmisi kasutatakse ka eesti õppekava tundides ning jagatakse lahkelt kolleegidega. Koolitusi rahastab HTM.

Neljas aasta tegutseb MHG-s kujundava hindamise õpikogukond. Esimesel aastal koolitati välja õpetajad, kes võiksid oma kolleege koolitada. Õppeaasta jooksul saadakse 6−8 liikmeliste õpigruppidega kuni kaheksa korda kokku, et omandada uusi teoreetilisi teadmisi ja jagada omavahel kogemusi, mida sessioonidevahelisel perioodil üksteise tunde külastades õpiti. 61-st vähemalt poole kohaga töötavast õpetajast on sellise pikaajalise koolituse läbinud 58 õpetajat (58%) ja juhtkond. Vastavat koolitust on valmis läbi viima neli õpetajat. Üks nendest õpetajatest on kaks aastat juhtinud lapsevanemate kujundava hindamise õpikogukonda. Viimasel õppeaastal rahastas koolitust Tartu linnavalitsus.

Käesoleval õppeaastal liitus kool kahe üleriigilise projektiga. Tartu Ülikool kutsus MHG-d osalema Innovatsioonikoolide projektis, sügisel saadeti kooli 31 uue õppekava alusel õppivat õpetajakoolituse tudengit, keda hakkasid juhendama 13 mentorõpetajat. Nendest õpetajatest ja kooli juhtkonnast moodustus innovatsioonikoolide õpikogukond. Mentorlusega kaasnes ka Tartu Ülikooli koolitusprogramm, kooli poolt korraldati koolitusel osalevate õpetajate asendustunnid ning perioodilised ümarlauad kogemuste vahetamiseks. Hea koostöö märgiks Tartu Ülikooliga korraldab  MHG  innovatsioonikoolide (keda on Eestis kokku 23) konverentsi, mille kaheksat õpituba juhatavad MHG õpetajad. Projekt jätkub ka järgmisel õppeaastal. Koolituste rahastamine toimub läbi Tartu Ülikooli.

Teine projekt, KiVa (kiusamise vastu) puudutab 1-6. klasside õpetajaid ja tugistruktuuri töötajaid. Koos õpitakse nii koolitustel, kui ka koolis KiVa − õpikogukonnas. Õpetajad saavad ettevalmistuse vastavaid tunde läbi viia, kiusamisjuhte märkama ja juhtumeid lahendama. Õpikogukonna juhi eestvedamisel on koolis toimunud kolm KiVa − projektipäeva, mille käigus kuulatakse koos õpilastega huvitavaid külalisesinejaid ja tehakse meeskonnatööd (nt fotojaht).  Koolitust rahastab SA Kiusamise vastu.

Matemaatikaõpetajad on seotud statistikahariduse õpikogukonnaga ja ajaloo − ühiskonnaõpetuse õpetajad UNESCO − koolide õpikogukonnaga. Koolis on seitse õppetooli, kus toimuvad vastavalt õpetajate vajadusele kooli haridustehnoloogi poolt IT − koolitused ja jagatakse omavahel erinevate koolituste kogemusi. Kõige olulisem on õppetoolide õpikogukondades tehtav kooliarendus− (nt väärtuste sõnastamine) ja õppekava arendustöö.

Klassijuhatajate õpikogukond kohtub suureks ümarlauaks kaks korda õppeaastas, väiksemad grupid kohtuvad sagedamini. Jagatakse infot ja oma kogemusi ning häid praktikaid. Aastaid on klassijuhatajatele toimunud 2−3 koolitust. Käesoleval aastal on need teemadel: „Koostöö lapsevanematega“, „Käitumine koolitraumade korral“ ja „Loovus õpetamises“. Koolitajateks on oma koolimaja inimesed.

Kogemusõpe on väga tihedalt põimunud õpikogukondade tööga, kooli personal õpib kolleegidelt. Kogemusõppeks peame ka võimalust oma kogemusi jagada. Kujundava hindamise õpikogukondade töö käigus on üha populaarsemaks muutunud kolleegide tundide külastamine ja sellele järgnev kogemuste vahetamine. Õpetajad ise on ühe tugevusena välja toonud Tartu Ülikoolile praktikakooliks olemise, kuna noortelt värske pilguga õpetajatudengitelt on palju uut õppida ja nendega tuned analüüsides õpitakse paremini ka omaenda tööd analüüsima. Meie õpetajate kompetentsus võimaldab viiendat aastat rahvusvahelistele õpilastele õppimisvõimalust pakkuda. See on õpetajatele suureks väljakutseks ja tekitab alguses lisatööd, kuid annab palju eeliseid tööturul. Viis aastat oleme korraldanud nii õpilasvahetust (nn Õ−Õ projekti), kui teiste Tartu koolide 7−9. klasside õpilased vahetavad nädalaks MHG õpilastega õppekohad. Õpilaste tagasiside annab palju infot õpetajatele nende õpetamise kohta. Igal aastal on käinud meie õpetajate tundides teiste koolide õpetajaid, kellet omakorda tagasisidet oma töö kohta saab. Igal aastal pakub mõni MHG õpetaja kolleegidele välja põneva koolituse (nt ortograafia, tortide kaunistamine jne).

Juhtkond on julgustanud kõiki õpetajaid kooli eesmärke toetavates programmides ja projektides osalema. Alati korraldatakse õpetaja asendustunnid ja koolisisesed õppimised toimuvad kindlal ajal, teisipäeviti kl 15.30−17, eesmärgiga väärtustada nii aega kui õppimist. 

MHG õpetajad osalevad väga aktiivselt ka personaalsetel koolitustel, mis on töötaja omal valikul või juhi soovitusel toimuv enesearenduslik koolitus. Enamasti jälgivad aineõpetajad erialaste ainelistide kaudu pakutavaid koolitusi (SA Innove  poolt rahastatavad koolitused või tasulised koolitused, milleks õpetaja saab kasutada koolis kokkulepitud personaalset koolitusraha). Kui arenguvestlusel on õpetaja avaldanud soovi osaleda konkreetsel koolitusel, aitab ka arendusjuht vastavat koolitust leida.   

Omanäolise, tervikliku mina- ja maailmapildiga hästi toimetuleva õpilase kujunemisele saab kaasa aidata vaid see õpetaja, kes ise samasuguseid omadusi kannab.

Eelkõige motiveerib MHG õpetajat õppima sisemine soov olla hea õpetaja. Teiseks motiveerivad õpetajat arenema terased ning nõudlikud õpilased, innovaatilised kaastöötajad ning kiiresti arenev koolikeskkond. MHG-s on õpetajatega koostöös sõnastatud Hea Õpetaja Mudel, mille alusel õpetaja ise ennast analüüsib ja mille põhjal väljatöötatud vormil õpilased õpetajat hindavad. Arenguvestlusel arendusjuhiga saab õpetaja õpilaste koondtagasiside ja võrdluse õppetooli ning kooli keskmiste tulemustega. Arendusjuhiga toimub coach−vormis vestlus ning õpetajad valivad välja ühe kompetentsi, millega arendamisega nad järgmisel õppeaastal süvitsi tegelevad, planeerides mõned konkreetsed tegevused selleks.

Õpetajad hindavad väga ühisaega õpikogukondades töötamiseks, võimalust õppida kolleegidelt (kõige kõrgemad õpilaste hinnangud saanud õpetajad avalikustatkse kompetentside kaupa, et kõik soovijad võiksid neilt häid praktikaid omandada) ja rahvusvahelisi koolitusi. Igal aastal valivad õpetajad endi seast mitmeid kolleege, keda aasta õpetaja nominentideks esitada. Parimate oskustega õpetajate tunde soovivad külastada nii kolleegid, kui saadab arendusjuht nende tundidesse külalisi. Silmatorkava tööga õpetajaid kutsutakse esinema koolitustele ja konverentsidele, osalema erinevate organisatsioonide arendustöödes. Kooli juhtkond toetab sellist tegevust väga. Nii jõuab uus teadmine ka kooli. 2-3 korda õppeaastas toimub mõni õppereis, et avardada silmaringi. Sel õppeaastal käidi koos Peterburgis ja juunis on plaanis külastada Lätimaad. Kuna õpetajad korraldavad õpilastele sageli õppekäike ja kutsuvad kooli põnevaid esinejaid, saavad ka teised õpetajad sellest osa.

Nii aktiivses õppeprotsessis tuleb juhtkonnal pigem seda jälgida, et õpetajatel oleks aega ka puhata. Viimastel aastatel oleme võimaldanud koolivaheaegadel õpetajatele iseseisva töö aega.

Head koostööpartnerid om Tartu linna haridusosakond ja teised Tartu koolid, Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium ja IBO.

Tartu pakub ülikoolilinnana tööd rahvusvahelistele õppejõududele, kes liiguvad oma peredega sinna, kus nende lapsed saavad kvaliteetset haridust. MHG võimaldab IB-õppekava õpetades just selliste väärt lektorite ja ohvitseride tööle asumisele Tartu linna, kuna õpetajatel on vastav kompetents ja inglise keele oskus. Samuti on lihtsustatud analoogsete eesti perede maailmas ringiliikumine, sest Eestisse tagasi saabudes on võimalus nende lastel jätkata haridusega sealt, kus nad mujal maailmas sellega pooleli jäid. Kool on mainekujundaja Eestist.

Õpetajakoolituse praktikakoolina valmistame ette hea kogemusega tulevasi pedagooge. MHG õpilased avaldasid arvamust, et õpetajakutse on populaarsemaks muutumas, kui koolis nii palju praktikante käib. Ka on MHG-s väga palju noori õpetajaid ja sageli kuulda võõrkeelset vestlust.

OLULISEMAD LINGID

2019 Miina Härma Gümnaasium