MIINA
HÄRMA GÜMNAASIUMI MEESKOND
Soovitajad:
- Riho Raave (Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja)
- Hedi-Liis Toome (Innovatsioonikoolide koordinaator Pedagogicum Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituut)
Miina Härma Gümnaasiumis (MHG-s) kujuneb õpilasel omanäoline, terviklik
mina- ja maailmapilt, mis toetab elus hästi toimetuleva isiksuse arengut. Kõik
kooli arendustegevused, s.h personali koolitus, lähtuvad eesmärgist olla
täiskasvanuna visiooni elluviijaks ja seda järgivaks eeskujuks.
MHG-s toimub õppimine eesti ja rahvusvahelise õppekava alusel.
Täiskasvanute koolitusnõuded on kummalgi õppekaval pisut erinevad, kuid
organisatsiooni tervikarendamine toimub ühe arengukava alusel. Arengukava
2014-2019 sisaldab õpetajate täienduskoolituskava, mille alusel koostatakse
koostöös õppetoolidega iga õppeaasta alguses õppeaasta eesmärkidest lähtuv
täpsem koolitusplaan, rahvusvahelise õppekava koolitusplaan valmib eelarve
aasta laguses. Koolituspõhimõtted on kirjas koolituspoliitikas. Koolituse
prioriteetide määramine ja tõhususe hindamine toimub sisehindamise käigus, kuhu
on kaasatud kõik sisemised huvigrupid (personal, õpetajad ja õpilased).
Seoses rahvusvahelise õppekava lisandumisega on viimastel aastatel uut
personali igal aastal lisandunud. Sel õppeaastal liitus meie kooliperega kümme
uut õpetajat ja üks uus koolitädi. Õpetajate paremaks sisseelamiseks ja
toetamiseks toimub esimesel poolaasta igal kuul nn mentorümarlaud. Arendusjuht
kutsub kokku kõik uued õpetajad, iga kord käsitletakse ühte konkreetset kooli
väärtusteemat ja järgneb ühine kogemuste vahetus. Esimestel kuudel toimub
arendusjuhiga personaalne sissejuhatav arenguvestlus. Õpitakse vastastikku
üksteist paremini tundma, arendusjuht saab vestluse tulemusena uue töötaja
kokku viia talle oluliste inimestega kas koostööks või heade praktikate õppimiseks. Kolmandal − neljandal töökuul külastab
arendusjuht uute töötajate tunde, mida analüüsitakse ühiselt pikemal
arenguvestlusel. Kõik uued tulijad kuuluvad õppetooli, mille juht ja liikmed
toetavad ning nõustavad uut igapäevases
õppetöös. Üks olulisemaid sisseelamise võtteid on viimastel aastatel uute
tulijate liitmine õpikogukondade ja projektitegevustega, ühine tegutsemine ja
õppimine liidab inimesi omavahel kõige paremini.
Aasta tagasi muutis Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) koolide
rahastamist. Varasema 3% asemel eraldatakse kooli palgafondist koolituseks 1%.
See sundis oluliselt üle vaatama koolituspõhimõtteid ja muutma
koolituspoliitikat. Fookusesse tõusid eelkõige organisatsioonikoolitused ja
koosõppimine erinevates õpikogukondades. Kooli juhtkond jälgib aktiivselt
koolitus- ja projektiõppe turul toimuvat ning julgustab oma personali
lisavõimalusi leidma.
Organisatsioonikoolituse vajadus selgub koolis sisehindamise ja uue
perioodi arengukava planeerimise käigus. Varasema arenguperioodi jooksul selgus
õpilaste tagasisideküsitluste analüüsist, et õpetajad on väga kompetentsed ja
laia silmaringiga, aga tunnid võiksid olla huvitavamad ja õpetajad rohkem
arvestada õpilaste individuaalsete vajadustega. Et toetada nimetatud oskuste
arendamist, telliti kooli kolmeaastane neurolingvistilise programeerimise
koolitus, mille käigus õpetajad õpivad märkama õpilaste erisusi ja õppimise
eelistusi ning seeläbi õppeprotsessi huvitavamaks muutma. Väga mahukad
organisatsioonikoolitused on toimunud rahvusvahelise õppekava (International Baccalaureate)
rakendamisega. Märkimisväärne on põhimõte, et IBO (International Baccalaureate Organization) avab ainekavad
õpetajatele alles siis, kui kogu kool on õpetamise üldfilosoofia omaks võtnud.
See survestas kogu kooli koos õppima ja ühise eesmärgi poole liikuma, lisaks
teadmistele liitis protsess töötajaid ja pani nägema oma ainest suuremat pilti,
õpilase vajadusi tulevikus hakkama saada. Õppimine toimus ingliskeelses
keskkonnas, kooli poolt pakuti kõigile töötajatele inglise keele
täinduskoolitust. Iga-aastasel tööohutuse (nt esmaabi, tuleohutus jne)
koolitusel osaleb ka teenindav personal.
Õpikogukondade koolitusvajadus selgub õppeaasta töö planeerimise käigus ja
toetab koolis toimuvate projektide rakendumist. Peame õpikogukondades õppimist
üheks efektiivsemaks koolitusvormiks, mis vajab vähe koolisisest rahalist
ressurssi, kuid lisab suunitletud koosõppimisele suure lisaväärtuse.
Viies aasta tegutseb koolis IB DP (International
Baccalaureate Diploma Programme) − õpetajate õpikogukond ja kolmas aasta IB
PYP (International Baccalaureate Primary
Years Programme) − õpetajate õpikogukond. Kogunetakse 2−4 korda kuus, et
koos arutleda üldfilosoofia, ainekavade ja õpilaste edasijõudmise kohta.
Planeeritakse koos ainete lõimingut. Koos käiakse analoogsetes
organisatsioonides (nt Soome, Läti ja Leedu IB koolides, Tallinna Inglise
Kolledzhis, rahvusvahelistes koolides) kogemusi saamas ja kutsutakse
koolitajaid MHG-sse kohapelae (nt Avatud Meele Instituut, rahvusvahelised
koolitajad). IBO nõue oma koolidele on, et selle õppekava õpetajad käivad
rahvusvahelistel koolitustel iga kahe aasta tagant. MHG-s on vastava koolituse
saanud 38 õpetajat (62%) ja juhtkond. Omandatud teadmisi kasutatakse ka eesti
õppekava tundides ning jagatakse lahkelt kolleegidega. Koolitusi rahastab HTM.
Neljas aasta tegutseb MHG-s kujundava hindamise õpikogukond. Esimesel
aastal koolitati välja õpetajad, kes võiksid oma kolleege koolitada. Õppeaasta
jooksul saadakse 6−8 liikmeliste õpigruppidega kuni kaheksa korda kokku, et
omandada uusi teoreetilisi teadmisi ja jagada omavahel kogemusi, mida
sessioonidevahelisel perioodil üksteise tunde külastades õpiti. 61-st vähemalt
poole kohaga töötavast õpetajast on sellise pikaajalise koolituse läbinud 58
õpetajat (58%) ja juhtkond. Vastavat koolitust on valmis läbi viima neli
õpetajat. Üks nendest õpetajatest on kaks aastat juhtinud lapsevanemate
kujundava hindamise õpikogukonda. Viimasel õppeaastal rahastas koolitust Tartu
linnavalitsus.
Käesoleval
õppeaastal liitus kool kahe üleriigilise projektiga. Tartu Ülikool kutsus MHG-d
osalema Innovatsioonikoolide projektis, sügisel saadeti kooli 31 uue õppekava
alusel õppivat õpetajakoolituse tudengit, keda hakkasid juhendama 13
mentorõpetajat. Nendest õpetajatest ja kooli juhtkonnast moodustus
innovatsioonikoolide õpikogukond. Mentorlusega kaasnes ka Tartu Ülikooli
koolitusprogramm, kooli poolt korraldati koolitusel osalevate õpetajate
asendustunnid ning perioodilised ümarlauad kogemuste vahetamiseks. Hea koostöö
märgiks Tartu Ülikooliga korraldab
MHG innovatsioonikoolide (keda on
Eestis kokku 23) konverentsi, mille kaheksat õpituba juhatavad MHG õpetajad.
Projekt jätkub ka järgmisel õppeaastal. Koolituste rahastamine toimub läbi
Tartu Ülikooli.
Teine
projekt, KiVa (kiusamise vastu) puudutab 1-6. klasside õpetajaid ja
tugistruktuuri töötajaid. Koos õpitakse nii koolitustel, kui ka koolis KiVa −
õpikogukonnas. Õpetajad saavad ettevalmistuse vastavaid tunde läbi viia,
kiusamisjuhte märkama ja juhtumeid lahendama. Õpikogukonna juhi eestvedamisel
on koolis toimunud kolm KiVa − projektipäeva, mille käigus kuulatakse koos
õpilastega huvitavaid külalisesinejaid ja tehakse meeskonnatööd (nt
fotojaht). Koolitust rahastab SA
Kiusamise vastu.
Matemaatikaõpetajad
on seotud statistikahariduse õpikogukonnaga ja ajaloo − ühiskonnaõpetuse
õpetajad UNESCO − koolide õpikogukonnaga. Koolis on seitse õppetooli, kus
toimuvad vastavalt õpetajate vajadusele kooli haridustehnoloogi poolt IT −
koolitused ja jagatakse omavahel erinevate koolituste kogemusi. Kõige olulisem
on õppetoolide õpikogukondades tehtav kooliarendus− (nt väärtuste sõnastamine)
ja õppekava arendustöö.
Klassijuhatajate
õpikogukond kohtub suureks ümarlauaks kaks korda õppeaastas, väiksemad grupid
kohtuvad sagedamini. Jagatakse infot ja oma kogemusi ning häid praktikaid.
Aastaid on klassijuhatajatele toimunud 2−3 koolitust. Käesoleval aastal on need
teemadel: „Koostöö lapsevanematega“, „Käitumine koolitraumade korral“ ja
„Loovus õpetamises“. Koolitajateks on oma koolimaja inimesed.
Kogemusõpe
on väga tihedalt põimunud õpikogukondade tööga, kooli personal õpib
kolleegidelt. Kogemusõppeks peame ka võimalust oma kogemusi jagada. Kujundava
hindamise õpikogukondade töö käigus on üha populaarsemaks muutunud kolleegide
tundide külastamine ja sellele järgnev kogemuste vahetamine. Õpetajad ise on
ühe tugevusena välja toonud Tartu Ülikoolile praktikakooliks olemise, kuna
noortelt värske pilguga õpetajatudengitelt on palju uut õppida ja nendega tuned
analüüsides õpitakse paremini ka omaenda tööd analüüsima. Meie õpetajate
kompetentsus võimaldab viiendat aastat rahvusvahelistele õpilastele
õppimisvõimalust pakkuda. See on õpetajatele suureks väljakutseks ja tekitab
alguses lisatööd, kuid annab palju eeliseid tööturul. Viis aastat oleme korraldanud
nii õpilasvahetust (nn Õ−Õ projekti), kui teiste Tartu koolide 7−9. klasside
õpilased vahetavad nädalaks MHG õpilastega õppekohad. Õpilaste tagasiside annab
palju infot õpetajatele nende õpetamise kohta. Igal aastal on käinud meie
õpetajate tundides teiste koolide õpetajaid, kellet omakorda tagasisidet oma
töö kohta saab. Igal aastal pakub mõni MHG õpetaja kolleegidele välja põneva
koolituse (nt ortograafia, tortide kaunistamine jne).
Juhtkond
on julgustanud kõiki õpetajaid kooli eesmärke toetavates programmides ja
projektides osalema. Alati korraldatakse õpetaja asendustunnid ja koolisisesed
õppimised toimuvad kindlal ajal, teisipäeviti kl 15.30−17, eesmärgiga
väärtustada nii aega kui õppimist.
MHG
õpetajad osalevad väga aktiivselt ka personaalsetel koolitustel, mis on töötaja
omal valikul või juhi soovitusel toimuv enesearenduslik koolitus. Enamasti
jälgivad aineõpetajad erialaste ainelistide kaudu pakutavaid koolitusi (SA
Innove poolt rahastatavad koolitused või
tasulised koolitused, milleks õpetaja saab kasutada koolis kokkulepitud
personaalset koolitusraha). Kui arenguvestlusel on õpetaja avaldanud soovi
osaleda konkreetsel koolitusel, aitab ka arendusjuht vastavat koolitust
leida.
Omanäolise, tervikliku mina-
ja maailmapildiga hästi toimetuleva õpilase kujunemisele saab kaasa aidata vaid
see õpetaja, kes ise samasuguseid omadusi kannab.
Eelkõige motiveerib MHG
õpetajat õppima sisemine soov olla hea õpetaja. Teiseks motiveerivad õpetajat
arenema terased ning nõudlikud õpilased, innovaatilised kaastöötajad ning
kiiresti arenev koolikeskkond. MHG-s on õpetajatega koostöös sõnastatud Hea
Õpetaja Mudel, mille alusel õpetaja ise ennast analüüsib ja mille põhjal
väljatöötatud vormil õpilased õpetajat hindavad. Arenguvestlusel arendusjuhiga
saab õpetaja õpilaste koondtagasiside ja võrdluse õppetooli ning kooli
keskmiste tulemustega. Arendusjuhiga toimub coach−vormis vestlus ning õpetajad
valivad välja ühe kompetentsi, millega arendamisega nad järgmisel õppeaastal
süvitsi tegelevad, planeerides mõned konkreetsed tegevused selleks.
Õpetajad hindavad väga
ühisaega õpikogukondades töötamiseks, võimalust õppida kolleegidelt (kõige
kõrgemad õpilaste hinnangud saanud õpetajad avalikustatkse kompetentside kaupa,
et kõik soovijad võiksid neilt häid praktikaid omandada) ja rahvusvahelisi
koolitusi. Igal aastal valivad õpetajad endi seast mitmeid kolleege, keda aasta
õpetaja nominentideks esitada. Parimate oskustega õpetajate tunde soovivad
külastada nii kolleegid, kui saadab arendusjuht nende tundidesse külalisi.
Silmatorkava tööga õpetajaid kutsutakse esinema koolitustele ja konverentsidele,
osalema erinevate organisatsioonide arendustöödes. Kooli juhtkond toetab
sellist tegevust väga. Nii jõuab uus teadmine ka kooli. 2-3 korda õppeaastas
toimub mõni õppereis, et avardada silmaringi. Sel õppeaastal käidi koos
Peterburgis ja juunis on plaanis külastada Lätimaad. Kuna õpetajad korraldavad
õpilastele sageli õppekäike ja kutsuvad kooli põnevaid esinejaid, saavad ka
teised õpetajad sellest osa.
Nii aktiivses õppeprotsessis
tuleb juhtkonnal pigem seda jälgida, et õpetajatel oleks aega ka puhata. Viimastel
aastatel oleme võimaldanud koolivaheaegadel õpetajatele iseseisva töö aega.
Head koostööpartnerid om
Tartu linna haridusosakond ja teised Tartu koolid, Tartu Ülikool, Haridus- ja
Teadusministeerium ja IBO.
Tartu pakub ülikoolilinnana
tööd rahvusvahelistele õppejõududele, kes liiguvad oma peredega sinna, kus
nende lapsed saavad kvaliteetset haridust. MHG võimaldab IB-õppekava õpetades
just selliste väärt lektorite ja ohvitseride tööle asumisele Tartu linna, kuna
õpetajatel on vastav kompetents ja inglise keele oskus. Samuti on lihtsustatud
analoogsete eesti perede maailmas ringiliikumine, sest Eestisse tagasi saabudes
on võimalus nende lastel jätkata haridusega sealt, kus nad mujal maailmas
sellega pooleli jäid. Kool on mainekujundaja Eestist.
Õpetajakoolituse
praktikakoolina valmistame ette hea kogemusega tulevasi pedagooge. MHG õpilased
avaldasid arvamust, et õpetajakutse on populaarsemaks muutumas, kui koolis nii
palju praktikante käib. Ka on MHG-s väga palju noori õpetajaid ja sageli kuulda
võõrkeelset vestlust.