Miina Härma

Miina Härma (1864–1941) oli teerajaja. Ta oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis aastatel 1917–1929 ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka.

Miina Härma muusikaline pärand on lugupidamist vääriv – ta kirjutas üle 200 koorilaulu, oli dirigendiks kõikidel üldlaulupidudel, tema Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele loodud „Tuljak“ kõnetab igat eestlast tänapäevalgi. Miina Härma „Tuljakule“ lõi tantsusammud Anna Raudkats ning sellisena on see iga üldtantsupeo grand finale.

Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma.
Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma., AM_12853:145 F 11687:145, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2039983

Hindamisjuhend gümnaasiumile

Kinnitatud Miina Härma Gümnaasiumi direktori käskkirjaga nr 212, 22. juuni 2015

Hindamise eesmärk:

1) toetada õpilase arengut – anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja suunata õpilast edasise haridustee valikul;

2) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

3) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning gümnaasiumi lõpetamise otsuse tegemiseks.

Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamise korraldus sh kokkuvõtva hinde kujunemise alused kirjeldab õpetaja oma hindamispõhimõtetes ja need on kättesaadavad Stuudiumis.

Hindamisel kasutatavad hinded ja märgid (va IB DB õpilastele)

  1. Hindega „5“ („väga hea“) hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekavas esitatud nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „5“, kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  2. Hindega „4“ („hea“) hinnatakse õpitulemuse saavutatust , kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „4“, kui õpilane on saanud 75–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  3. Hindega „3“ („rahuldav“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „3“, kui õpilane on saanud 50–74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  4. Hindega „2“ („puudulik“) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „2“, kui õpilane on saanud 20–49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  5. Hindega „1“ („nõrk“) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekavas esitatud  nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „1“, kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hinne „1“ pannakse ka juhul, kui õpilane ei anna ära tööd, puudub põhjuseta kirjaliku töö ajal, keeldub vastamast või spikerdab. Viimasel juhul välja pandud hinne „1“ järelevastamisele ei kuulu.
  6. Hindega „Arvestatud“ ja „Mittearvestatud“ hinnatakse õpitulemust gümnaasiumi valikainetes.
  7. Märge „!“ tähistab Stuudiumis tegemata tööd, mis tuleb sooritada õpetajaga kokku lepitud ajal kuni kahe nädala jooksul alates märke „!“ Stuudiumisse kandmisest.  Kui õpilane jätab selle ülesande kokkulepitud ajal täitmata, asendatakse märge „!“ hindega  „1“.

Hindamise korraldus

8. Mõisted

Lühitöö

  • hõlmab kuni nelja ainetunni materjali ja kestab kuni 20 minutit;
  • on soovitatav ette teatada.

Kontrolltöö

  • kontrolltööde arvu teavitab õpetaja kursuse algul
  • kursuse jooksul võib teha kuni kolm kontrolltööd;
  • materjali mahu otsustab õpetaja;
  • nädalas on üldjuhul lubatud mitte rohkem kui kolm kontrolltööd;
  • kontrolltööde toimumisaja teatab aineõpetaja vähemalt viis päeva ette ja kannab selle Stuudiumisse;

Kursusetöö

  • kursusel omandatud teadmisi ja oskusi kontrolliv töö arvestuse saamiseks;
  • kursusetöö sisu ja meetodid valib õpetaja;
  • õpetajal on õigus selle hinde põhjal hinnata kogu kursust;

9. Õpilasi hinnatakse viiepalli süsteemis.

10. Kujundava hindamise rakendamine võimaldab õpilasel õppetegevuse vältel saada õpetajatelt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja  ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste, käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta. Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.

11. Õpilane ja lapsevanem saavad õpilase hinnete kohta teavet Stuudiumist, aineõpetajalt või klassijuhatajalt. Kool teavitab õpilast ja vanemat õpilase hinnetest paberil vormistatud klassitunnistuse kaudu, kui õpilane või vanem esitab vastava sooviavalduse klassijuhatajale.

Hindamise põhimõtted on kättesaadavad Stuudiumis. Kursuse jooksul läbitavad peamised teemad, hindamise korraldus (nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aeg ja vorm) ja planeeritavad üritused tehakse teatavaks kursuse algul.

12. Klassijuhatajad suhtlevad gümnaasiumiõpilaste vanematega Stuudiumi, meililisti või M-klassijuhataja kaudu. Teovõimeline õpilane võib kirjaliku taotlusega keelata vanemale juurdepääsu tema kohta kooli valduses olevale teabele.

13. Tulenevalt hindamise eesmärgist võivad hinded olla erineva kaaluga. Hinde kaalu määrab õpetaja.

14. Ühel päeval võib olla kuni üks kontrolltöö.

15. Valikainete hindamisel võib viiepalli süsteemi kõrval kasutada hinnangut „arvestatud“ ja mittearvestatud“. Neid hinnanguid lõputunnistusel numbrilisteks ei teisendata.

16. Kui pärast õppeperioodi lõppu on gümnaasiumiõpilasel kuus või rohkem mitterahuldavat kursusehinnet, kustutatakse õpilane õppenõukogu otsusega kooli õpilaste nimekirjast.

17. Tunnistus antakse õpilasele kevadel pärast õppeperioodi lõppu.

Akadeemiline ausus

18. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, hinnatakse kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hindega «1». Hinnet parandada ei saa.

19. Akadeemiline petturlus (plagieerimine, lubamatu koostöö, töö kopeerimine jmt) ei ole lubatud. Otsuse teevad antud juhtumi põhjal aineõpetaja, klassijuhataja ning juhtkonna esindajad.

Kokkuvõttev hindamine

20. Mõisted.

Arvestus ja järelarvestus

  • arvestus hindab kursuse jooksul omandatud teadmisi ja oskusi ja annab õpilasele võimaluse oma huve ja võimeid määratleda ning arendada, samuti eksamikogemusi omandada.

Arvestus võib olla:

  • kirjalik
  • suuline
  • jooksev

21. Arvestus toimub perioodi viimasel nädalal vastavalt graafikule, mille õppejuht esitab hiljemalt üks nädal enne arvestusteperioodi algust.

22. Kui gümnaasiumi õpilane on kursuse jooksul puudunud kolmandiku (10 või enam) õppetundidest on aineõpetajal õigus õpilasele määrata kogu kursust hõlmava töö.

23. Õpetajal on õigus õpilast tunnist põhjuseta puudumiste ja hindeliste tööde täitmata jätmise korral arvestusele mitte lubada ning õpilane on kohustatud sooritama järelarvestuse.

24. Õpilasel on õigus sooritada järelarvestus, kui õpitulemusi on hinnatud hinnetega “2” – “puudulik” või “1” – “nõrk” ja kohustus sooritada järelarvestus, kui ta ei ilmunud või ei olnud õpetaja poolt lubatud arvestusele. Õpilane saab järelarvestust sooritada üldjuhul vaid ühel korral 10 päeva jooksul pärast kursuse lõppu.

25. Järelarvestuse mittesooritanud õpilasel on võimalus arvestus sooritada  veel üks kord pärast viienda perioodi lõppu. 12. klassi õpilased saavad mitterahuldavaid kursusehindeid parandada pärast neljanda perioodi lõppu.

26. Kokkuvõttev hinne on gümnaasiumis kursuse- ja kooliastmehinne.

27. 10. klassi lõpuks ei tohi olla üle ühe võlgnevuse, 11. klassi lõpuks ei tohi olla üle kahe võlgnevuse erinevates ainetes (arvesse lähevad ka eelmise õppeaasta võlgnevused), 12. klassi lõpuks ei tohi olla üle kolme võlgnevuse erinevates ainetes (arvesse lähevad ka eelmiste õppeaastate võlgnevused). Võlgnevust ei tohi olla ühe kursusega õppeainetes ja ühes õppeaines ei tohi olla rohkem kui üks võlgnevus.  üle ühe võlgnevuse.

28. Eelnevalt kokkulepitud järelarvestusele või järeltööle mitteilmunud õpilase tulemus  hinnatakse hindega “1”.

29. Võlgnevuste korral kehtestatakse õpilasele vajadusel klassijuhataja, aineõpetajate ja tugistruktuuride koostöös individuaalne järeltööde ja õpiabi ajakava.

30. Õpilase järgmisse klassi üleviimise kinnitab õppenõukogu.

31. 10. -11. klassini viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle õppeperioodi lõpus. Õpilased viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks. Eeltoodud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

32. Kursusehinded pannakse välja hiljemalt seitse päeva pärast kursuse lõppu. 12. klassi kooliastmehinded pannakse välja enne eksamiperioodi algust 10.–12. klassi kursusehinnete alusel.

Järelevastamine ja õpiabi

33. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. Õpiabi ajad avaldatakse kooli koduleheküljel ja stendil.

34. Kontrolltöid (sh kursusetöid) võib üks kord kümne tööpäeva jooksul uuesti sooritada ja kehtima jääb viimane hinne.

35. Õpilase lühemaajalise (üks õppenädal või vähem) puudumise korral toimub järelevastamine kokkuleppel aineõpetajaga esimesel võimalusel.

36. Õpilase pikemaajalise (enam kui üks õppenädal) puudumise korral toimub kontrolltööde järelevastamine aineõpetajaga kokku lepitud ajal kümne tööpäeva jooksul pärast õpilase kooli naasmist.

37. Õpilasele määratakse järelevastamiste, järelarvestuste ja konsultatsioonide aeg väljaspool tema õppetundide aega.

38. Medali saamiseks on õpilasel õigus pärast 12. klassi neljandat perioodi järele vastata kuni kaks kursust erinevates ainetes. Selleks peab õpilane tegema vastava taotluse kooli direktorile.

Hinde ja hinnangu vaidlustamine

39. Hinnet võib vaidlustada õpilane, kellele hinne on pandud, või tema seaduslik esindaja.

40. Hinde vaidlustamisel tuleb pöörduda kõigepealt aineõpetaja poole, seejärel vajadusel kooli direktori poole, esitades kirjaliku taotluse koos põhjendusega kümne tööpäeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist.

41. Kooli direktor teeb vaidlustatud hinde osas otsuse konsulteerides aineõpetajaga ja/või klassijuhatajaga ning teavitab sellest vaidlustajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

OLULISEMAD LINGID

2019 Miina Härma Gümnaasium