Kinnitatud Miina Härma Gümnaasiumi direktori käskkirjaga
nr 212, 22. juuni 2015
Hindamise eesmärk:
1) toetada õpilase arengut – anda tagasisidet
õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, suunata
õpilase enesehinnangu kujunemist ja suunata õpilast edasise haridustee valikul;
2) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja
individuaalse arengu toetamisel;
3) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks
ning gümnaasiumi lõpetamise otsuse tegemiseks.
Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase
arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on
aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamise korraldus sh kokkuvõtva hinde
kujunemise alused kirjeldab õpetaja oma
hindamispõhimõtetes ja need on kättesaadavad Stuudiumis.
Hindamisel
kasutatavad hinded ja märgid
(va IB DB õpilastele)
- Hindega „5“ („väga hea“) hinnatakse
suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust
või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekavas
esitatud nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse
punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „5“, kui õpilane on saanud
90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
- Hindega „4“ („hea“) hinnatakse õpitulemuse saavutatust , kui see on üldiselt
õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui
õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust
hindega „4“, kui õpilane on saanud 75–89% maksimaalselt võimalikust punktide
arvust.
- Hindega „3“ („rahuldav“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava
nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel
kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „3“, kui õpilane on
saanud 50–74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
- Hindega „2“ („puudulik“) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava
nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel
kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „2“, kui õpilane on
saanud 20–49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
- Hindega „1“ („nõrk“) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekavas
esitatud nõuetele. Kui õpitulemuse
hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „1“, kui
õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hinne „1“
pannakse ka juhul, kui õpilane ei anna ära tööd, puudub põhjuseta kirjaliku töö
ajal, keeldub vastamast või spikerdab. Viimasel juhul välja pandud hinne „1“
järelevastamisele ei kuulu.
- Hindega „Arvestatud“ ja „Mittearvestatud“ hinnatakse õpitulemust
gümnaasiumi valikainetes.
- Märge „!“
tähistab Stuudiumis tegemata tööd, mis tuleb sooritada õpetajaga kokku lepitud
ajal kuni kahe nädala jooksul alates märke „!“ Stuudiumisse kandmisest. Kui õpilane jätab selle ülesande kokkulepitud
ajal täitmata, asendatakse märge „!“ hindega
„1“.
Hindamise
korraldus
8. Mõisted
Lühitöö
- hõlmab kuni nelja
ainetunni materjali ja kestab kuni 20 minutit;
- on soovitatav ette
teatada.
Kontrolltöö
- kontrolltööde
arvu teavitab õpetaja kursuse algul
- kursuse
jooksul võib teha kuni kolm kontrolltööd;
- materjali
mahu otsustab õpetaja;
- nädalas
on üldjuhul lubatud mitte rohkem kui kolm
kontrolltööd;
- kontrolltööde
toimumisaja teatab aineõpetaja vähemalt viis päeva ette ja kannab selle
Stuudiumisse;
Kursusetöö
- kursusel
omandatud teadmisi ja oskusi kontrolliv töö arvestuse saamiseks;
- kursusetöö
sisu ja meetodid valib õpetaja;
- õpetajal
on õigus selle hinde põhjal hinnata kogu kursust;
9. Õpilasi hinnatakse viiepalli süsteemis.
10. Kujundava hindamise rakendamine võimaldab õpilasel õppetegevuse vältel saada õpetajatelt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste, käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta. Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.
11. Õpilane ja lapsevanem saavad õpilase hinnete kohta teavet Stuudiumist, aineõpetajalt või klassijuhatajalt. Kool teavitab õpilast ja vanemat õpilase hinnetest paberil vormistatud klassitunnistuse kaudu, kui õpilane või vanem esitab vastava sooviavalduse klassijuhatajale.
Hindamise põhimõtted on kättesaadavad Stuudiumis. Kursuse
jooksul läbitavad peamised teemad, hindamise korraldus (nõutavad teadmised ja
oskused, nende hindamise aeg ja vorm) ja planeeritavad üritused
tehakse teatavaks kursuse algul.
12. Klassijuhatajad suhtlevad gümnaasiumiõpilaste vanematega Stuudiumi, meililisti või M-klassijuhataja kaudu. Teovõimeline õpilane võib kirjaliku taotlusega keelata vanemale juurdepääsu tema kohta kooli valduses olevale teabele.
13. Tulenevalt hindamise eesmärgist võivad hinded olla erineva kaaluga. Hinde kaalu määrab õpetaja.
14. Ühel päeval võib olla kuni üks kontrolltöö.
15. Valikainete hindamisel võib viiepalli süsteemi kõrval kasutada hinnangut „arvestatud“ ja mittearvestatud“. Neid hinnanguid lõputunnistusel numbrilisteks ei teisendata.
16. Kui pärast õppeperioodi lõppu on gümnaasiumiõpilasel kuus või rohkem mitterahuldavat kursusehinnet, kustutatakse õpilane õppenõukogu otsusega kooli õpilaste nimekirjast.
17. Tunnistus antakse õpilasele kevadel pärast õppeperioodi lõppu.
Akadeemiline ausus
18. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, hinnatakse kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hindega «1». Hinnet parandada ei saa.
19. Akadeemiline petturlus (plagieerimine, lubamatu koostöö, töö kopeerimine jmt) ei ole lubatud. Otsuse teevad antud juhtumi põhjal aineõpetaja, klassijuhataja ning juhtkonna esindajad.
Kokkuvõttev hindamine
20. Mõisted.
Arvestus ja
järelarvestus
- arvestus hindab kursuse jooksul omandatud
teadmisi ja oskusi ja annab õpilasele võimaluse oma huve ja võimeid määratleda ning
arendada, samuti eksamikogemusi omandada.
Arvestus võib
olla:
21. Arvestus toimub perioodi viimasel nädalal vastavalt graafikule, mille õppejuht esitab hiljemalt üks nädal enne arvestusteperioodi algust.
22. Kui gümnaasiumi õpilane on kursuse jooksul puudunud kolmandiku (10 või enam) õppetundidest on aineõpetajal õigus õpilasele määrata kogu kursust hõlmava töö.
23. Õpetajal on õigus õpilast tunnist põhjuseta puudumiste ja hindeliste tööde täitmata jätmise korral arvestusele mitte lubada ning õpilane on kohustatud sooritama järelarvestuse.
24. Õpilasel on õigus sooritada järelarvestus, kui õpitulemusi on hinnatud hinnetega “2” – “puudulik” või “1” – “nõrk” ja kohustus sooritada järelarvestus, kui ta ei ilmunud või ei olnud õpetaja poolt lubatud arvestusele. Õpilane saab järelarvestust sooritada üldjuhul vaid ühel korral 10 päeva jooksul pärast kursuse lõppu.
25. Järelarvestuse mittesooritanud õpilasel on võimalus arvestus sooritada veel üks kord pärast viienda perioodi lõppu. 12. klassi õpilased saavad mitterahuldavaid kursusehindeid parandada pärast neljanda perioodi lõppu.
26. Kokkuvõttev hinne on gümnaasiumis kursuse- ja kooliastmehinne.
27. 10. klassi lõpuks ei tohi olla üle ühe võlgnevuse, 11. klassi lõpuks ei tohi olla üle kahe võlgnevuse erinevates ainetes (arvesse lähevad ka eelmise õppeaasta võlgnevused), 12. klassi lõpuks ei tohi olla üle kolme võlgnevuse erinevates ainetes (arvesse lähevad ka eelmiste õppeaastate võlgnevused). Võlgnevust ei tohi olla ühe kursusega õppeainetes ja ühes õppeaines ei tohi olla rohkem kui üks võlgnevus. üle ühe võlgnevuse.
28. Eelnevalt kokkulepitud järelarvestusele või järeltööle mitteilmunud õpilase tulemus hinnatakse hindega “1”.
29. Võlgnevuste korral kehtestatakse õpilasele vajadusel klassijuhataja, aineõpetajate ja tugistruktuuride koostöös individuaalne järeltööde ja õpiabi ajakava.
30. Õpilase järgmisse klassi üleviimise kinnitab õppenõukogu.
31. 10. -11. klassini viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle õppeperioodi lõpus. Õpilased viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks. Eeltoodud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.
32. Kursusehinded pannakse välja hiljemalt seitse päeva pärast kursuse lõppu. 12. klassi kooliastmehinded pannakse välja enne eksamiperioodi algust 10.–12. klassi kursusehinnete alusel.
Järelevastamine
ja õpiabi
33. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. Õpiabi ajad avaldatakse kooli koduleheküljel ja stendil.
34. Kontrolltöid (sh kursusetöid) võib üks kord kümne tööpäeva jooksul uuesti sooritada ja kehtima jääb viimane hinne.
35. Õpilase lühemaajalise (üks õppenädal või vähem) puudumise korral toimub järelevastamine kokkuleppel aineõpetajaga esimesel võimalusel.
36. Õpilase pikemaajalise (enam kui üks õppenädal) puudumise korral toimub kontrolltööde järelevastamine aineõpetajaga kokku lepitud ajal kümne tööpäeva jooksul pärast õpilase kooli naasmist.
37. Õpilasele määratakse järelevastamiste, järelarvestuste ja konsultatsioonide aeg väljaspool tema õppetundide aega.
38. Medali saamiseks on õpilasel õigus pärast 12. klassi neljandat perioodi järele vastata kuni kaks kursust erinevates ainetes. Selleks peab õpilane tegema vastava taotluse kooli direktorile.
Hinde
ja hinnangu vaidlustamine
39. Hinnet võib vaidlustada õpilane, kellele hinne on pandud, või tema seaduslik esindaja.
40. Hinde vaidlustamisel tuleb pöörduda kõigepealt aineõpetaja poole, seejärel vajadusel kooli direktori poole, esitades kirjaliku taotluse koos põhjendusega kümne tööpäeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist.
41. Kooli direktor teeb vaidlustatud hinde osas otsuse konsulteerides aineõpetajaga ja/või klassijuhatajaga ning teavitab sellest vaidlustajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
