Miina Härma

Miina Härma (1864–1941) oli teerajaja. Ta oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis aastatel 1917–1929 ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka.

Miina Härma muusikaline pärand on lugupidamist vääriv – ta kirjutas üle 200 koorilaulu, oli dirigendiks kõikidel üldlaulupidudel, tema Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele loodud „Tuljak“ kõnetab igat eestlast tänapäevalgi. Miina Härma „Tuljakule“ lõi tantsusammud Anna Raudkats ning sellisena on see iga üldtantsupeo grand finale.

Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma.
Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma., AM_12853:145 F 11687:145, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2039983
UR2KAM logbook

Kooli raadiojaama 60. sünnipäev

ajalugu avatar

Täna saab 60 aastat kooli raadiojaama sünnist. Avaldame selle puhul Jaak Vihmandi kirjutise millest tuleb mõne aja pärast ka pikem lugu kooli ajaloo alla.

Tartu 2. keskkooli amatöörraadiojaam alustas kahepoolset sidepidamist 26. oktoobril 1960. aastal, esimene sissekanne on tehtud esimesse logiraamatusse kell 22.16. Üldse on logiraamatuid 19, igaühes 1000 sidet huvikaaslastega maailma eri paigus, aga ka uusi ja uusi kohtumisi ikka samade eetritegelastega. Kahjuks ei ole teada 2. logiraamatu saatus, sest seda ei olnud Jaan Mitist jäänud raadiosõlme ja -jaama mulle koolipõlvest tuttavate asjade hulgas, mis saatuse tahtel said minu kätte hoiule. Võib olla on 2. logiraamat siiski kuskil alles? Olemasolevate logiraamatute alusel tehtud tabelid näitavad, et jaam töötas tõusude ja mõõnadega. Üks kuni kolm suvekuud sidet ei peetud. Suurim paus, üle viie aasta, on 11. logiraamatus, kus side nr. 10683 peeti 28.04.1972 ja järgmine side nr. 10684 11.10.1977. Mis juhtus? Kas teavad põhjust enne pausi aktiivselt töötanud Aivar Toomiste, Karin Pork ja Inga Anderson või pärast pausi suure koormusega jätkanud Viktor Rakver, Peeter Käämbre, Rein Kolk ja Tiina Kotisse?

Raadiojaama ülem (mõnikord nimetati ka hooldusõpetajaks) oli eesti keele õpetaja, koolmeister Jaan Mitt (1929-2010), kes oma mälestustes kirjutab jaama saamisloost ja argipäevast. Ta kirjutab (CQ, CQ, CQ. Here is UR2KAM), et esimene side läks eetrisse 30. oktoobril 1960 kell 22.16. Mäletan, et olin 9. klassi õpilasena ka selle hilisõhtuse sündmuse juures koolimajas, aga mulle jäi meelde, et see oli minu ema sünnipäeval, 29. oktoobril. Oli kuidas oli, aga logiraamatus olevast algusajast paremat kuskilt võtta ei ole. Viimase side sellest jaamast pidas Jüri Ruut 09.03.1987, kes jõudis ka kõige kõrgemale sidede koguarvult – üle kahe tuhande, järgneb Juhan Põldvere 1477-ga ja Küllike Raiend 1016-ga. Logiraamatute järgi on jaamas sidet pidanud 73 operaatorit, neist 8 on piirdunud sidepidamisega vähem kui 10 korda.

Jaamal on olnud kolm kutsungit:

  • UR2KAM – alates 1. sidest 26.10.1960
  • UK2TAF – alates 5613. sidest 19.03.1970
  • UR1RXF – alates 17637. sidest 01.05.1984

Esimesed 250 sidet peeti 10 m lainealal, 15. aprillil 1961 lisandus 20 m laineala ja see oligi peamine. Lisandusid ka morse (CW) ja üks külgriba (SSB). Jaam on läbi teinud vähemalt kaks suurt moderniseerimist: 3. logiraamatus 2.02.1977 ja 12. logiraamatus on 02.08.1978 suurelt ja punasega: „Uus jaam. Hurraa!!!

Loomise ja seiskumise vahele jäi üle 26 aasta, see on vähemalt üks põlvkond. Olen selle vanema otsa esindaja. Aasta tagasi lehitsesin neid logiraamatuid, neis oli mõndagi huvitavat. Aga kellele? Eelkõige ikka asjaosalistele, võib olla isegi ainult neile. Nii sigineski mõte selle kooli raadio­amatööride kokkusaamisest ja logiraamatutest leitud killukeste kokkuköitmisest. Ja siis tuli koroona ning äraootav seisak.

Jaak Vihmand, 51. lend, 1963

OLULISEMAD LINGID

2019 Miina Härma Gümnaasium