TUNDES ISAMAALISI JA RAHVUSLIKKE JUURI KASVATAME MHG TAMME, MILLE TÕRUD IDANEVAD KOGU MAAILMAS

Toimus kogu koolipere  ja kogu õppeaastat kaasav süsteemne tegevus rahvuslike ja isamaaliste juurte tundmaõppimiseks, eesti keele ja kultuuri väärtustamiseks, Eesti riigi 100. aastapäeva tähistamiseks

Kes läheb külla kellele (MHG 1906)

vanem sõsar vellele (ERM 1909)

vellekesel uus on maja

tal nüüd külalisi vaja

2016/2017. õppeaasta tegevuste üheks läbivaks jooneks on Eesti ajaloo- ja kultuuripärandi tundmaõppimine eeskätt läbi Eesti Rahva Muuseumi näituste ja õpitubade,  aga ka läbi kooli ja riigi ajaloo silmas pidades peatset Eesti riigi 100. sünnipäeva.

Kooli kõikidel klassidel (1.-12. klass) toimus õppeaasta jooksul üks õppepäev ERMis. Õppepäevad olid planeeritud vastavalt sellele, mis ajal õppekavas nimetatud klassides kõnealuseid teemasid käsitleti:

1.-6. klass: „Eesti kodu muinasmajast hruštšovkani“

7. klass: „Sotsiaalsed rollid keskaegses ühiskonnas“

8. klass “Rahvuslik liikumine”

9. klass „Sündinud ENSV-s“

Gümnaasium: „Soome-ugri keeled ja meeled“ ja tutvumine püsinäitusega ajarajal.

Õpitoad arendasid meeskonnas töötamise oskust,  viidi läbi rollimänge ja loovtegevusi. Õpilased kogusid infot, süstematiseerisid ja analüüsisid seda  ning arutlesid teemapõhiste probleemülesannete lahendamisel.

2016. aasta oktoobris tähistas Miina Härma Gümnaasium, vanim eestikeelset keskharidust andev kool oma 110. aastapäeva. Mõni nädal enne kooli sünnipäeva avati Raadil uus ERMi hoone. Oskar Kallas,  Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi esimene direktor on ühtlasi ka  Eesti Rahva Muuseumi üks rajajatest. Meie kooli ja ERMi ühendavad peale ühiste asutajate (näiteks Jaan Tõnisson, Peeter Põld) ja aastakümneid naabriteks olemise ka ühised eesmärgid ja aated: eesti keele ja kultuuri väärtustamine ja alleshoidmine ning arendamine, suureks saamine vaimult, eurooplaseks saamine eestlaseks jäädes.

MHG 110 tähistamisel toimus kooli ajaloo nädal ajastupõhiste teemapäevadega (Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi aeg, Tartu 2. Keskkooli aeg, Miina Härma Gümnaasiumi tänapäev ja tulevik). Teemapäevadeks valmistudes tuli õpilastel tundma õppida kõnealuse ajastu olustikku, saada aimu ajastu vaimsusest ja retoorikast. Iga teemapäev algas direktori ajastutruu pöördumisega koolipere poole, tundides ja vahetundides toimusid vastavale ajastule iseloomulikud tegevused.

Tänapäeva ja tuleviku päeval oli koolimajas kõikjal QR-koode, mille kaudu oli võimalik lahendada  erinevaid õpiülesandeid, samuti sai QR-koodi kaudu kuulata direktori päevapöördumist.

Kooli juubeli raames toimus ka vilistlaskonverents ja koolipere rongkäik läbi kohtade, kus kool on erinevatel aegadel tegutsenud.

Tartu rahu aastapäeva tähistati koos kõigi Tartu gümnaasiumidega, seekord oli korraldajaks MHG. Ürituse ettevalmistamisel osalesid kõik 9. klasside õpilased ja suur hulk gümnasiste. Uuriti Tartu rahu sõlmimisega seonduvaid allikaid ja oluliste ajalooliste isikute elulugusid, ajastu olustikku (riietust, teemakohaseid laule), õpiti selgeks katkend Tartu rahu teemalisest näidendist.

ERM on kaasaegne ja innovaatiline õpikeskkond, kus temaatilistes töötubades on võimalik kasutada erinevaid viise ja vahendeid (sh tehnilisi vahendeid) uurimiseks, info kogumiseks ja süstematiseerimiseks, mille baasil materjali analüüsida. Õpilane sai olla tegevuse käigus ka õpetaja rollis. ERMi õppepäevadel ei olnud tegemist pelgalt ühe õppeainepõhise tegevusega, vaid pigem temaatilise ja probleemikeskse, aineteülese lähenemisega õpiülesande lahendamisel.

MHG 110 teemapäevadel ruumide kujundus, õpilaste ja õpetajate ajastutruu  riietus ning ajastutruu toit sööklas koos vastava teenindusega aitas mõista toonast olustikku. Igale klassile toimus igal päeval üks ajastutruu koolitund. Õpilaste ja õpetajate eeltöö teemapäevaks ja tegevused teemapäeval aitasid sisse elada kõnealusesse ajastusse. Õpilased koostasid teemapäevadeks äpi, mille abil sai vastavat infot leida. Õpiülesandeid sai QR koodide kaudu.

Tartu rahu näidendi jaoks  õpiti riigikaitseõpetaja juhendamisel rivis marssimist, muusikaõpetaja juhendas Vabadussõja-aegse laulu õppimist. Rollimäng (rahudelegatsioonide esindajad) eeldas mängitava isiku tausta ja ajaloolise sündmuse tundmaõppimist.

Nimetatud tegevused on hea näide uue õpikäsitluse rakendamisest, kus esikohal on teema või probleemülesanne, mitte niivõrd õppeaine,  kus ülesannete lahendamiseks kasutatakse erinevaid viise, kus õpilased saavad olla ka õpetaja rollis, kus õpilased loovad ise tehnilisi lahendusi. Oluline on koostöö ja eesmärgipüstitus, mis motiveerib pingutama lõpptulemuse nimel.

ERMi õppepäevad kui aineteülene lõiming, kus õpetaja koos õpilasega on õppija rollis motiveerib õpetajaid ennast professionaalselt arendama. Kõik õpetajad osalesid väga heameelega ERMi õppepäevadel koos õpilastega, sest töötoad ja tegevused laiendasid ka õpetajate silmaringi ning arendasid nende professionaalseid oskusi.

MHG 110 ürituste raames toimus muuhulgas ka vilistlaskonverents, mis oli suurepärane tagasiside õpetajale, kes kuulsid oma endiste õpilaste edukast käekäigust. Õpetajad olid õnnelikud tagasiside üle, mis andis motivatsiooni edasiseks. Õpetajad olid väga motiveeritud kooli juubeliürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Kõrvalejääjaid sisuliselt polnud.

Tartu rahu tähistamise ettevalmistamisel tuli 9. klassi juhatajal olla ohvitseri rollis polgu juhtimisel. Õpetajal tuli õppida selgeks riviõppusel polgu juhtimine ja käskude andmine. See oli õpetajale uus kogemus, sest varem ei ole ta kaitseväes käinud. Rahvatantsuõpetaja lõimis etenduse lõpuosasse ka tantsunumbri, mille esitas gümnaasiumi rahvatantsurühm.

ERMi õppepäevad:  kõigi klasside õpilaste, õpetajate ja kooli töötajate osalemine. Muuseumipäev on õpilastelt saanud positiivset tagasisidet, muuseumipäeval osalevad õpilased hea meelega.

MHG 110 üritused olid rahvarohked. Väga suur hulk õpilasi oli teemapäevadel ajastule kohaselt riides, nad osalesid erinevates tegevustes.

Rongkäigus läbi Tartu linna kooli ajaloolistesse asukohtadesse esinesid õpilased rollimängudes kooli asutajatena ja silmapaistvate isikutena. Lisaks oli võimalik kõigil osavõtjatel rongkäigus kasutada õpilaste loodud mobiilirakendust kooli ajaloost.

Tartu rahu aastapäeva tähistamine näidendiga „Piiritüli“, kus õpilased said valida rollid ajalooliste isikute või Vabadussõja sõdurite vahel. Meeskondlikult moodustati Vabadussõja polk, millele riigikaitseõpetuse raames tehti riviõppus ja õpiti Vabadussõjaaegseid laule.

Koostöö vilistlastega  – vilistlaskonverents MHG 110 (valiti koolipere poolt Aasta Teoks 2016), palju vilistlasi osales ka rongkäigus.

Koostöö lapsevanematega – lapsevanemad aitasid kaasa teemapäevade õnnestumisele, arvukalt osalesid nad ka rongkäigus. Nende panus on oluline ka ERMi õppepäevade läbiviimisel.

Koostöö Tartu gümnaasiumidega – Tartu rahu aastapäeva tähistamine koos kõigi Tartu linna gümnaasiumitega Tartu rahu sünnikohas- Jaan Poska Gümnaasiumis. See on uus koostöövorm Tartu gümnaasiumide vahel, kus ürituse korraldajaks on igal aastal erinev gümnaasium. 2017 korraldas ühisüritust MHG.

Koos Jaan Poska Gümnaasiumiga toimus ka ühine Tartu rahu aastapäeva aktus Poska Gümnaasiumis.

Koostöö Vanemuise teatriga Vabadussõjaaegsete kostüümide hankimiseks Tartu rahu ürituse jaoks. Vanemuisest saime kostüüme ka MHG 110 rongkäigu ajaloolistele tegelastele.

Koostöö linnavalitsusega – linnapea osales nii MHG 110 rongkäigu avamisel kui Tartu rahu üritusel teemakohaste kõnedega.

Lisainfo

MHG alustas Eesti riigi 100. aastapäeva tähistamisega 2016. aasta sügisel.

Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumil on olnud oma roll Eesti rahvusriigi, eriti eestikeelse kõrghariduse loomises. Esimese eestikeelse gümnaasiumina tõestati siin, et teadusaineid on võimalik õpetada ka eesti keeles (ja ka tütarlastele), selle kooli mitmed õpetajad töötasid välja eestikeelseid teadustermineid, mis võimaldas hiljem rahvusülikoolis neid aineid eesti keeles õpetada.  Mitmest selle kooli õpetajast sai hiljem rahvusülikooli õppejõud (näiteks matemaatikaprofessor Jaan Sarv, teoloog Peeter Põld rahvusülikooli kuraator), mitmed kooliga seotud isikud  osalesid otseselt Eesti riigi loomisel (Jaan Tõnisson). Kooli direktor Peeter Põld oli hiljem Eesti Vabariigi haridusminister.

Selles koolis hariduse saanud tütarlapsed olid eestluse kandjad, nad mõjutasid ühiskonnas toimuvat erinevate tegevuste kaudu.

Meie rahva ajaloo, meie kooli ajaloo tundmaõppimise ja kooli 110. aastapäeva tähistamise kaudu läbi erinevate tegevuste oleme alustanud ka Eesti riigi juubeli tähistamist.