HOOLIV KOOL

Miina Härgma Gümnaasiumis on aastate jooksul süvenenud kogu koolipere kaasav  heategevuslik ja vabatahtlik töö, märkamine, hoolimine ning üksteise väärtustamine.

Miina Härma Gümnaasiumis on vabatahtlik töö ja heategevus olnud käesoleva õppeaasta üks prioriteete. Eesmärk on välja kasvanud erinevatest tegevustest ja õpikäsitluse paradigma muutusest mitmete aastate jooksul.

5 aastat tagasi hakkasid õpilased koolis enne jõulujumalateenistusele minekut valima Aasta Tegu. Juba esimesel korral valisid kaheksa klassi 27-st selleks koos klassiga tehtud heategevusliku ettevõtmise (nt loomade varjupaigale annetamine). Aasta aastalt on märkamine ja vabatahtlik tegevus hoogu juurde saanud ning mitmesesistunud. Lisandusid tammetõrude korjamine metsloomadele, metsaistutus, haige poisi ravikulude osaline tasumine ja suurpere toetamine, Maarja kooli lastega aja veetmine ning ühistegevused, lastehaiglale viidi mänguasju . Mitmel korral toodi välja välisõpilaste toetamine ja nendele eesti keele armastuse edasiandmine ning Aafrikasse Ghana kooli õpilastele õpikute saatmine. Eelmisel talvel käisid õpilased omaalgatuslikult majahoidjal abiks kooliõuelt lund lükkamas.

Neli aastat tagasi lisandus vabatahtlik töö rahvusvahelise õppekava õpilaste õppeprogrammi. Näiteks tehti vabatahtlikku tööd koos Rotary klubiga heategevusüritusel Tartu Peetri kirikus, mille käigus koguti koolinoorte arengufondi üle 16000 euro.

Kolm aastat tagasi tulid MHG lapsevanemad välja ideega asutada Hooliva Klassi stipendium, et märgata ja tunnustada headust ning abivalmidust. Konkreetne eesmärk oli  toetada II ja III kooliastme õppurite väärtuspildi kujunemist, suunates tähelepanu kooli põhiväärtustele. Stipendium antakse klassile, kes näitab end üksteist toetava, teistest hooliva, tubli ja mõnusa klassina. Hooliva Klassi nimetuse saamine ei ole võistlus, et teistest parem olla, sh ei ole tähtis iga hinna eest parima õpitulemuse saavutamine. Hindamisel ei ole objektiivseid parameetreid, see on paljuski sisetunde küsimus ning seetõttu annabki Hooliva Klassi nimetuse MHG juhtkonnast, õpetajatest ja õpilasesinduse liikmetest moodustatav stipendiumikomisjon. Õpilased hindavad seda tiitlit ja püüavad kogu klassiga kokkuhoidmist üles näidata.

Teist aastat osaleb meie kool KiVa projektis, millest kasvas käesoleval aastal välja iga trimestri lõpus toimuv KiVa-päev. Seda päeva korraldavad projektijuhi eestvedamisel III kooliastme õpilased. Noorematele koolikaaslastele valmistatakse ette õpitoad ja improteater. Kutsutakse põnevaid külalisi. Kõik tegevused on eelkõige suunatud õppekava üldpädevuste arendamisele, mida toetavad 8. klassis tehtavad  loovtööd (nt Tartu laste Turvakodus, Toidupangas osalemine, KiVa päeva tegevused noorematele õpilastele). KiVa programm ning KiVa päeva tegevused aitavad arendada õpilastes hoolivust, märkamist ja usaldust täiskasvanute ning oma kaaslaste suhtes. Õpilased teevad seda kõike vabast tahtest ja suure innuga. Juba 7. klassi õpilased tunnevad huvi, kas nad ikka saavad järgmisel aastal ise Kiva päeva korraldamises kaasa lüüa. Igal õpilasel saab olla oma roll. See on hea võimalus arendada  koostööoskust, vastutusvõimet, positiivseid sotsiaalseid suhteid.

Viimane algatus tuli taas lapsevanematelt. Nad tegid ettepaneku korraldada kooli päris oma talgud „Teeme Ära!“ ürituse raames. 2. mail kogunevad kolm härmakate meeskonda linna korrastama. Algklassid raudtee äärt, keskaste loomade varjupaika ning gümnasistid Raadi kalmistut koristama. Samaaegselt töödega osaletakse nn avatud õpiruumis. Talgujuhtideks on õpetajad, kellele tulevad abiks lapsevanemad. Ühiselt läbitakse nii loodus- kui kultuurilootunnid.

2010. aastal pidas Viive-Riina Ruus MHG õpetajatele väärtuste koolituspäeval loengu, milles juhtis tähelepanu sellele, et PISA testides kõrgeid tulemusi saavutanud õpilasi tuleb kasvatada-koolitada nii, et nad hilisemas elus ühiskonda oma teadmisi ja oskusi tagasi hakkaksid suunama. Nende seast paljud hakkavad edaspidises elus olulisi ühiskondlikke otsuseid tegema. Sealt tärkas mõte üha rohkem suunata õpilasi peale tubli õppimise ka kõrvalolijat märkama ning abistama.

See on üks elulähedasemaid õppimisviise, sest koolipere ühiseks eesmärgiks on luua selline õpikeskkond, kus kujunevad inimesed, kelle keskel meil on turvaline ja hea elada ka aastakümnete pärast. Selline ühine toimetamine loob nii füüsiliselt, sotsiaalselt kui ka vaimselt turvalise keskkonna. See suunab õpilasi koolikeskkonnast välja, oma kodulinna nägema ja tunnetama selle vajadusi. Nendes tegemistes on kaastaud kõik kooli huvipooled, nii õpetajad-õpilased kui lapsevanemad. Ühiselt planeeritakse ja võetakse vastu otsused. Viimasesse projekti on kaasatud ka „Teeme Ära!“ meeskonnaliikmed ja Tartu linnavalitsuse heakorra eest vastutavad inimesed, kes käisid koolis tutvustamas heategevuse ja „Teeme Ära!“ filosoofiat.

Järjepidevat heategevuslikku toimetamist on samaaegselt eestvedanud väga paljud kooliinimesed ja lapsevanemad. Projektil puudub üks juht. See on koolikogukonna ühine ettevõtmine ja samade väärtuste alusel tegutsemine.