Miina Härma

Miina Härma (1864–1941) oli teerajaja. Ta oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis aastatel 1917–1929 ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka.

Miina Härma muusikaline pärand on lugupidamist vääriv – ta kirjutas üle 200 koorilaulu, oli dirigendiks kõikidel üldlaulupidudel, tema Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele loodud „Tuljak“ kõnetab igat eestlast tänapäevalgi. Miina Härma „Tuljakule“ lõi tantsusammud Anna Raudkats ning sellisena on see iga üldtantsupeo grand finale.

Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma.
Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma., AM_12853:145 F 11687:145, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2039983

MHG arengukava 2020-2023

Kinnitatud Tartu linnavalitsuse määrusega nr 15 (05.11.2019)


Sissejuhatus

Käesolev arengukava on koostatud eesmärgiga sõnastada Miina Härma Gümnaasiumi (MHG) arengusuunad aastateks 2020–2023. Kuna hariduselu uueneb väga kiiresti ja hetkel on Eesti haridusstrateegia alles koostamisel, otsustati kooli juhtkonnas varasema viie aasta asemel koostada arengukava kolmeks õppeaastaks. Arengukava on aluseks MHG strateegiliste otsuste langetamisele, õppeaasta eesmärkide püstitamisele ja tegevuskava koostamisele. Arengukava lähtub järgmistest dokumentidest:

  • Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus;
  • Tartu linna arengukava aastateks 2018–2025;
  • MHG sisehindamise aruanne 2017–2019;
  • IBO (International Baccalaureate Organization) korralduslikud dokumendid.

Dokument koosneb kolmest suuremast jaotusest ja kahest lisast:

  1. Lähtepositsioon, milles kirjeldatakse asutuse tegevuse hetkeolukorda lähtuvalt võtmealade peamistest näitajatest ja võtmetulemustest, antakse hinnang eelmise arengukava täitmisele. Selles osas on viited dokumentidele, mis võeti aluseks uue arengukava koostamisel.
  2. Arendustegevuse põhisuunad ja tegevuskava, kus on kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevused.
  3. Arengukava ülevaatamise ja uuendamise kord.

Lisa sisaldab MHG sisehindamise aruannet ja Tartu Ülikooli Eetikakeskuse väärtusarenduse nõustaja Kristi Raava tagasiside aruannet.

1. Lähtepositsioon

1.1. Miina Härma Gümnaasium aastal 2019

Missioon

Miina Härma Gümnaasium on maailmale avatud kaasaegne ja turvaline õppeasutus, kus õppekeskkond, õppekava ja professionaalsed õpetajad loovad igale õpilasele laialdased võimalused oma arengupotentsiaali realiseerimiseks.

Visioon

Miina Härma Gümnaasiumis kasvab põlvkond, kes muudab maailma paremaks.
MHG on õpilaskeskne maailmakool, mis aitab kaasaegse õpikäsituse ning mitmekesise õppekeskkonna kaudu arendada laiapõhjalisi teadmisi ja oskusi, avab võimalused edasisteks valikuteks nii haridus- kui töömaastikul. MHG annab enesekindluse ning algatusjulguse panustada Eesti ja maailma arengusse.

Väärtused
• haritus ja vastutus
• mitmekesisus ja kokkuhoidmine
• eestimeelsus ja rahvusvahelisus

Siin nimetatud väärtused on erinevate huvigruppidega läbi viidud koostööpäevadel saadud tööversiooni alusmaterjaliks. Tööprotsess alles käib, koostöös väärtusarenduse nõunikuga on kaalutud sõnu, mis kooliperele suupärasemad ja omasemad oleksid: areng, avatus, loovus, hoolivus, vastutus, koostöö, traditsioonid.

Õppija profiil

Koolis usutakse, et õpilane õpib kõige paremini, kui õpikogemused on pandud reaalse elu konteksti ning on seostatavad õpilase kogemustega. Õpetajatel on võimalik õppimist mõjutada, pakkudes kaasahaaravaid ning globaalse kontekstiga seostatavaid õppetegevusi. Globaalne kontekst võimaldab õpilasel luua otseseid seoseid õpitud mõistete ja teadmiste vahel ning aitab kaasa õppija profiili omaduste arendamisele. Õppija profiil koosneb kümnest omadusest, mis iseloomustavad nii õpilast kui ka õpetajat, et juhtida ja motiveerida õppeprotsessi. Need omadused on: uuriv, teadmishimuline, mõtlev, avatud suhtleja, põhimõttekindel, avatud meelega, hooliv, julge, tasakaalustatud eluviisiga ja ennast analüüsiv.

Kooli eripära

MHG-s toimub 1.–12. klassini nii eesti- kui ka võõrkeelsete õpilaste õpetamine riikliku (RÕK) ja rahvusvahelise (International Baccalaureate, IB) õppekava alusel. MHG-s õpivad õpilased põhikooliastmes üle Tartu linna ja gümnaasiumiastmes kõikjalt Eestist. Samuti õpivad siin ajutiselt Eestis elavad rahvusvahelised õpilased.

1. klassi õpilaste nimekiri formeerub õppepäeva tulemuste alusel; riiklikule õppekavale võetakse õpilased gümnaasiumiastmesse ja IB DP-õppesse õppima sisseastumiskatsete tulemusnäitajate alusel. Vabanenud õpilaskohad teistesse klassidesse täidetakse konkursi alusel. 2010/2011. õa-l sai kool loa õpetada õpilasi rahvusvahelise õppekava alusel gümnaasiumi astmes (Diploma Programme, DP), 2013/2014. õa-l 1.–4. klassides (Primary Years Programme, PYP) ja 2018/2019. õa-l 5.–10. klassides (Middle Years Programme, MYP).

Koolis väärtustatakse võõrkeelte õppimist, seetõttu võimaldatakse õpilastel sooritada rahvusvahelisi keeleeksameid inglise, saksa, prantsuse ja vene keeles. Inglise keele kui A-võõrkeele õpe algab esimeses klassis rühmatundides. Inglise keele õppimisel jõutakse põhikooli lõpuks tasemele B1–B2. 4. klassis algab B-võõrkeele õpe. B-võõrkeeleks saab õpilane valida vene, saksa või prantsuse keele. Rühmad avatakse piisava arvu soovijate olemasolul. Teise võõrkeele õppes jõutakse põhikooli lõpus tasemele A1–A2. Gümnaasiumiastmes saab jätkata või alustada kolmanda võõrkeele õpet (tasemel A2), valides hispaania, prantsuse, saksa, soome, vene või rootsi keelte vahel.

10. klassides õpivad kõik õpilased sarnase õppekava alusel. 11. klassides jätkavad nad õpinguid sama klassikollektiivi ja klassijuhatajaga (v.a IB DP õppesuunas), kuid vastavalt oma huvile saavad valida loodus−, sotsiaal−, humanitaarmooduli või IB DP õppesuuna. Viimastel aastatel on koostatud paljudele õpilastele nende sügavuti minevate huvide toetamiseks individuaalsed õppekavad (IÕK). Õpilased osalevad edukalt nii riiklikel kui rahvusvahelistel olümpiaadidel.
I–III kooliastmes on kaks paralleelklassi eestikeelsel õppekaval, lisaks rahvusvahelised klassid ingliskeelse õppega (ka liitklassidena). Gümnaasiumiastmes on kolm paralleelklassi eesti õppekaval. 10. klassis on preIB ja 11. ning 12. klassis IB DP klassid. Õpilased käivad koolis kahes vahetuses.
Kooli fookuses on laialdaste teadmiste omandamine läbi uurimusliku õppe.

Õpilastel on head õpitulemused. Riigieksamite keskmine tulemus on olnud Eestis edetabeli tipus, olümpiaadidel ja konkurssidel saavutatakse kõrgeid auhinnalisi kohti. Õpetajad saavad tänu kõrge õpimotivatsiooniga ja multikultuursetele õpilastele end ainealaselt mitmekülgselt teostada. Koolis väärtustatakse laulmist, tegutsevad mudilas–, neidude-, laste–, poiste– ja segakoor, lisandunud on õpetajate-vilistlaste laulukoor. Viimase kolme aastaga on moodustatud seitse segarahvatantsu rühma, rahvatants on ka algklassides kehalise kasvatuse tunni orgaaniline osa. Naishelilooja Miina Härma nime kandev esimene eestikeelne gümnaasium peab 2019. aastal oma 113. sünnipäeva.

Koolil on tugev vilistlaskond, kunagiste õpilaste hulgas on populaarne käia oma koolis tunde andmas ja loenguid pidamas. 2012. aasta kevadel loodi vilistlaskogu, loomisel on sihtasutus. Kooli õpetajatest 16 on MHG vilistlased. Avatus tuntud ühiskonna- ja kultuuritegelastele on MHG üks olulisi tunnuseid. Sõlmitud on koostööleping Tartu Ülikooliga, valdavalt toimub koostöö õpetajakoolituse praktikabaasina.
Kool on suutnud püsima jääda täistsükli koolina ja saada tänaseks IB täisakrediteeringu (maailmas omavad IBO koolidest sellist staatust ~15% koolidest). 1.–12. klassides õpivad ~800 õpilast RÕK alusel ja ~90 õpilast IB õppekava alusel.

Koolis hinnatakse kõige kõrgemalt järgmisi aspekte

  • Õpilased hindavad oma koolis kõige enam koolivaimu, head mainet ja traditsioone; head läbisaamist oma klassi- ja koolikaaslastega, õpetajatega; õpetajatepoolset pühendumist ja tunnustamist; täiskasvanute oskust märgata ja aidata; turvalisust; koolimaja puhtust; liikumis- ja sportimisvõimalusi.
  • Õpetajad hindavad kõige enam oma kooli mainet; head läbisaamist õpilaste ja kolleegidega; turvalisust; nad peavad end pühendunuks ja haridusuuendustega kursisolevateks; tunnevad töökeskkonnas end enesekindlate ja kompetentsetena ning oskavad toetada õppijate aktiivsust.
  • Lapsevanemad hindavad koolis kõige enam head mainet; õppekvaliteeti; õpilaste individuaalset toetamist; füüsiliselt ja vaimselt turvalist õppekeskkonda; klassijuhatajate tööd. Lastele meeldib koolis käia, nad tunnevad koolirõõmu.
  • Rahvusvahelistest akrediteerimisvisiitidest saadud tagasisides tõsteti esile järgmisi aspekte:

PYP-akrediteerimine: klassiõpetajate koostöö ja planeerimine; sõnaline hindamine ja vanematele antav tagasiside; vanemad saavad hindamispõhimõtetest aru; õppija profiili kasutamine; õpilased saavad oma oskusi ja teadmisi näidata; ülesanded on mitmekesised ja huvitavad; õpilased on oma arenguvestlustel aktiivsed.

MYP-akrediteerimine: positiivselt häälestatud õpilased, lapsevanemad ja toetavad Tartu linnavalitsuse esindajad; kohest tagasisidet võimaldav Stuudiumi−keskkond; avatud ja kõiki osapooli arvestav koolikultuur; kogukonda kaasavad ettevõtmised, vastutustundlik tegevus koolis sees ja väljaspool kooli; kvalifitseeritud õpetajad; rahvusvahelistele õpilastele antav eesti keele ja emakeel õpe.

Suurimad muutused eelmisel arenguperioodil (2014–2019)

  • Uuenenud ja uuenemas on kooli visioon, väärtused ja visuaalne keel.
  • Kool on saanud IB täisakrediteeringu. Seoses sellega on mitmekesistunud MHG õpilaspilt, õpetajad on saanud väga kaasaegset rahvusvahelist koolitust, uuenenud on põhikooli õpikäsitus ja hindamine. Kasutatakse õppija profiili, lähtutakse akadeemilise aususe printsiipidest ja globaalsest kontekstist.
  • Koolis on kaks IB-koordinaatori ametikohta, mis on jagunenud nelja inimese vahel: PYP-, MYP- ja DP-koordinaator ning uurimistööde koordinaator.
  • Kui eelmises arenguperioodil jagasid eelkõige koolijuhid teistele koolidele häid kogemusi (nt väärtuste juhtimine, muutuste juhtimine jms), siis nüüd on lisandunud õpetajate heade kogemuste ja praktikate jagamine teistele koolidele (nt uus õpikäsitus, tagasisidestav hindamine, töö võimekatega jms).
  • Uuenenud on juhtimisstruktuur, ainegruppides toimub koostöine planeerimine, toimub sisuline õppekava arendustöö.
  • Suurenenud on tugistruktuur, õpetajatele ja õpilastele on toeks psühholoog, kaks sotsiaalpedagoogi/karjäärikoordinaatorit ja haridustehnoloog. Gümnaasiumisse astuvate õpilaste kohanemist toetatakse. Liitumine Kiusamisvaba Kooli (KiVa) projektiga on suurendanud õpilaste vastutus- ja algatusvõimet (KiVa-päevad, elustiili päev, SWOT-tegevused jms).
  • On suurenenud õpilaste kaasatus õppetöö sisu ja korralduse osas (valikained, koolieksamid, uutele õpilastele kooli tutvustamine jms).
  • Koolis on hea Wi−Fi võrk, õpetamiseks ja õppimiseks kasutatakse digikeskkondi ja digivahendeid. Suurenenud on robootikat õppivate õpilaste arv.
  • Koolikeskkond on värskenenud, remonditud on tualettruumid ja garderoob, loodud on õpinurgad ning näituste vitriin. Kooli õuealale ehitasid õpilased võimlemisnurga ja paigutasid kaks lauatennise lauda.
  • Kool osaleb Tartu linna gümnaasiumite ühiskatsetes ja koordineerib inglise keele testi läbiviimist. Kool on liitunud Tartu põhikoolide kvaliteedikokkuleppega.
  • Info liikumine toimub Stuudiumi kaudu, lisandunud on Facebook. Valmimas on uus koduleht.
  • Rohkem väärtustatakse ja tõstetakse esile ühiseid tegemisi, märkamist (MHG aasta teod, kogu personalile mõeldud tänuüritus jms).
  • Koolis sooritatakse arvukalt rahvusvahelisi keeleeksameid (inglise, saksa, vene ja prantsuse keel).
  • Õpilasvõistlustel saadud väga kõrged tulemused loodusainetes ja matemaatikas.
  • Täiesti muutunud õpikäsituse rakendumine disainis, loovuse esilekerkimine kooliruumis.
  • Süstemaatiline töö andekate õpilastega.
  • Hindamise muutumine 1.–8. klassides.
  • Koorilaulule lisandus rahvatants.
  • Koostöös Tartu Ülikooliga on MHG hinnatud tulevaste õpetajate praktikakool, koolis käib palju Eesti koolisüsteemist huvitunud rahvusvahelisi külalisi.
  • Gümnasistide edasiõppimise mitmekesisus, vabatahtliku töö osakaalu tõus.

1.2. MHG arengukava planeerimisel aluseks võetud dokumendid

1.3.1 MHG sisehindamise aruanne. Koolis viidi 2018/2019. õppeaastal läbi sisehindamine, mille käigus koostati mahukas aruanne. Välja toodi kolme valdkonna tugevused ja parendusvaldkonnad (vt „Sisehindamise aruanne 2017–2019“).

1.3.2 IBO õpetamise filosoofia. IBO toetub hariduse uuendamisel teaduslikele uuringutele, mis analüüsivad õppimist ja maailma arendussuundade trende. MHG-l on suur õnn oma igapäevases tegevuses seda infot ja IBO poolt koostatud tööriistu kasutada. https://www.ibo.org/

1.3.3 Eesti haridus- ja teadusstrateegia. Hetkel on Eestis olukord, kus suurte hariduslike strateegiate periood on lõpule jõudnud (Elukestva õppe strateegia 2020, Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“, Eesti noortevaldkonna arengukava 2014–2020 ning pikendatud kehtivusega keelevaldkonna arengukava). Haridus− ja teadusstrateegiat 2021–2035 alles koostatakse. Professor M. Lauristin on mitmetel hariduskonverentsidel rõhutanud, et uue strateegia keskpunktis on lisaks aineteadmistele isiksuse võimestamine, mis saab toimuda ka väljaspool kooli, näiteks huviringis, vabatahtlikus tegevuses jne. Töörühma liige professor M. Sutrop on rääkinud, et vajalik on kasvatada ennastjuhtivat õpilast. Uue strateegia koostajate üheks kandvaks mõtteks on võimaldada igale õpilasele oma individuaalne õpirada, mis vastab ta huvidele, õppimiskiirusele jne. Tuleb jõuda selleni, et sarnaste huvide ja iseärasustega lapsed, noored ja täiskasvanud saaksid õppida koos, sõltumata sellest, mis klassis nad ametlikult peaksid käima. Koolis võiks aga üle minna lõimitud aine- ja keeleõppele.
https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/haridus-ja-teadusstrateegia-aastateks-2021-2035

1.3.4 Tartu linna 2018−2025. aasta arengukava https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnajuhtimine/Arengukavad/AK2018-2025.pdf

2. MHG arendustegevuse põhisuunad ja tegevused aastateks 2020–2023

2.1. Filosoofia

MHG filosoofia tähendab põhimõtete kogu, millest lähtuvalt koolis õpitakse ja õpetatakse. Õppimiseja õpetamise aluseks on
• Visioon
• Missioon
• Väärtused
• Õppija profiil
• Huvigruppide koostöö
• Vastutustundlik tegutsemine
• Akadeemiline ausus
• Võõrkeelte oskus
• Eesti keele ja kultuuri au sees hoidmine

Põhieesmärk: Kooli filosoofia on õppimise ja õpetamise aluseks.

Tegevused:
Iga tegevuse lõpus on selle eest vastutava töötaja ametinimetus.

2.1.1 Tegevusplaanide koostamisel juhindutakse kooli visioonist
A. Õppeaasta eesmärkide sõnastamine ja tegevusplaanide koostamine. Direktor ja arendusjuht
B. Visiooni ja väärtuste esiletõstmine kooli õppekavas, kodulehel ja kooliruumis. Direktor.
C. Uue kodulehe sisustamine. Direktor

2.1.2 Otsustusprotsessides tuginetakse ja igapäevases koolielus järgitakse kooli väärtusi
A. Väärtuste arendamine. Kooliperega kokkulepete sõnastamine, milles väärtused väljenduvad. Arendusjuht
B. Kooli filosoofiat, ajalugu, väärtusi ja traditsioone tutvustavate tundide ja tegevuste planeerimine kooliastmete kaupa. Arendusjuht ja õppejuht
C. Õppija profiili rakendamine kõigis kooliastmetes. Õpetajate eneseanalüüsi ja tagasiside sidumine õppija profiiliga. Arendusjuht
D. Kooli identiteedi kajastamine füüsilises keskkonnas, majajuhi loomine. Direktor
E. Kooli sümboolikaga toodete arendamine, ostukeskkonna loomine. Huvijuht ja majandusjuht

2.1.3 Kogukond teeb koostööd
A. Koostöö planeerimine õppeaasta kalendris ja tunniplaanis. Direktor
B. Sisehindamise läbiviimiseks sobiva digitaalse keskkonna loomine ja sinna info ning analüüside salvestamine. Arendusjuht

2.1.4 Kool edendab kogukonnas vastutustundlikku tegevust
A. Töö kogukonna heaks süstemaatiline planeerimine, õppetöö osana arvestamine ja sobiliku digikeskkonna loomine. Huvijuht ja IB-koordinaatorid
B. Kestliku arengu põhimõtete teadvustamine ja järgimine (koolikultuuris, õppekavas, huvitegevuses, ruumikujunduses, koolivormi arendamisel jne). Direktor
C. Märgilise kogukondliku ürituse või tegevuse leidmine ja läbiviimine, mis loob head kuvandit Tartu linna põhikooli õpilaste ja õpetajate hulgas (keskkonnateemaline TEDx, põhikooli draamaring jms). Direktor

2.1.5 Koolipere järgib akadeemilise aususe printsiipe
A. Akadeemilise aususe printsiipide järjepidev teadvustamine ja rakendamine. Õppejuht ja IB-koordinaatorid

2.1.6 Koolis hinnatakse eesti keele, emakeelte ja erinevate võõrkeelte õpet
A. Eesti keelt õpetatamine mahus, mis võimaldab eesti emakeelega õpilastel väljenduda korrektselt nii suuliselt kui kirjalikult. Direktor
B. Rahvusvahelistele õpilastele emakeele õpetamise toetamine (info jagamine, suunamine jms). IB-koordinaatorid.
C. Võõrkeelete õpetamise põhimõtete uuendamine. Õppejuht

2.1.7 Traditsioonilised üritused võimendavad kooli filosoofiat
A. Traditsioonide sidumine väärtustega. Huvijuht

2.1.8 Jagatakse infot ja häid kogemusi
A. Juhtimisotsuste süstemaatiline jagamine kogukonnale, nii eesti kui inglise keeles (Stuudiumis, infolehes, pressikonverentsidel). Direktor
B. Koolis ja erinevates haridusasutustes õpikogemuste ning õpilaste ja õpetajate saavutuste levitamine. Direktor
C. Tartu ja Eesti kogukonnas meedia vahendusel uuenenud õpikäsituse (sh hindamise jm) rakendamise kogemuste levitamine. Direktor
D. Sihtasutuse loomine. Koolituskeskuse avamine. Direktor

2.1.9 Vastuvõtt kooli toimub konkursi alusel
A. MHG-d tutvustavate päevade formaadi pidev uuendamine ja õppepäevade kvaliteedi tõstmine. Üleminekuklassidesse vastuvõtutestide uuendamine. Direktor ja õppejuht

2.2. Juhtimine ja ressursid
Koolis on juhtimis- ja haldusstruktuur, mis toetab õppekava rakendumist. Õpilasi õpetavad kvalifitseeritud ennastjuhtivad õpetajad ja toetab tugistruktuur. Projektid ja huvigruppide (ÕE, lapsevanemad, vilistlased) tegevused lähtuvad õppekava vajadustest. Õppimiseks on olemas vajalikud ruumid, vahendid ja sobilik päevaplaan. Õppimine ja õpetamine toimub turvalises keskkonnas.

Põhieesmärk: Kooli juhtimis- ja haldusstruktuurid ning ressursside kasutamine tagavad õppekava rakendumise

Tegevused:
Iga tegevuse lõpus on selle eest vastutava töötaja ametinimetus.

2.2.1 Kooli juhtimis- ja haldusstruktuur toetab õppekava rakendumist
A. Personalipoliitika korrastamine (värbamise põhimõtted, töötajate arengu toetamine, tasustamise põhimõtted ja tunnustamine, koolitamise põhimõtted jms). Direktor

2.2.2 Jälgitakse õpetajate kvalifaktsiooninõuetele vastavust
A. Ametijuhendite uuendamine. Arendusjuht
B. Töötajate arenguvestluste süsteemi uuendamine, arenguvestluste läbiviimine. Direktor ja arendusjuht

2.2.3 Õpetajad ja juhid tegelevad professionaalse enesearenguga
A. Tunnivaatluste vormi ja tagasisidestamise uuendamine, sidumine väärtustega. Arendusjuht
B. Õpetajate eneseanalüüsi ja töö kokkuvõtete digitaalse keskkonna loomine ning tegevuse seire. Arendusjuht
C. Uue töötaja sisseelamisprogrammi täiendamine. Arendusjuht
D. Õpetamise praktikate jagamine kolleegide vahel. Arendusjuht
E. Meeskonnakoolituste korraldamine ja läbiviimine. Arendusjuht
F. Praktikantide juhendamise süsteemi uuendamine. Arendusjuht
G. Rahulolu-uuringute uuendamine. Arendusjuht

2.2.4 Tugistruktuurid toetavad õppimist
A. KiVa projektiga jätkamine. Sotsiaalpedagoog
B. Hästi strukteeritud nõustamissüsteemi ülesehitamine. Tugistruktuurid

2.2.5 Õppetööd toetavates projektides osalemine
A. Projektides osalemise põhimõtete kokku leppimine. Majandusjuht
B. Projektitegevuste suurema sidususe loomine õppetegevusega. Ainegruppide juhid

2.2.6 Õpilaste ja õpilasesinduse rolli suurendamine koolielus
A. Uutel põhimõtetel õpilasesinduse valimine ja selle töö käivitamine. Huvijuht

2.2.7 Lapsevanemate ja hoolekogu tegevuse tõhustamine
A. Õpetamise praktikate tutvustamine lapsevanematele, teistele haridusasutustele, kogukonnale. Direktor
B. Hoolekogu struktuuri ülevaatamine. Direktor

2.2.8 Vilistlaskogu töö tõhustamine
A. Vilistlaskogule tegusa eestvedaja leidmine, töö käivitamine. Direktor, huvijuht

2.2.9 Õppetööks vajalike ruumide leidmine ja sisustamine
A. Koolis II korrusel kahe labori sisustamine ja korruse looduskeskuseks muutmine. Majandusjuht, loodusainete ainegrupi juht
B. Kooli füüsilise õppekeskkonna uuendamine ja laiendamine. Kooliruumide remonttööd, spordiväljakul murukatte väljavahetamine, õppetööks piirkonnast lisaruumide leidmine. Direktor ja majandusjuht
C. Liikumisvõimaluste suurendamine koolis (ruumikujundus, jõusaali sisustuse uuendamine, ergonoomilised lauad õpetajatele jms). Majandusjuht

2.2.10 Õppetööks vajalike vahendite tellimine
A. Õppematerjalide ja -vahendite tellimine. Ainegruppide juhid, raamatukogu juhtataja, majandusjuht
B. Digitaalsete õppekeskkondade tutvustamine ja tellimine. Ainegruppide juhid, haridustehnoloog ja infojuht

2.2.11 Kooli päevaplaani ning õppeaasta kalenderi kaasajastamine
A. Kooli päevakava analüüs ja korrastamine – vastutaja arendusjuht.

2.3. Õppimine ja õpetamine
Kooli filosoofiast lähtuv õppekava on kõigis kooliastmetes terviklik. Selle planeerimises osalevad õpetajad teevad omavahel koostööd. Hindamispõhimõtted toetavad õpilaste arengut ja on arusaadavad kõigile huvipooltele. Planeeritud arenguperioodil pööratakse suuremat tähelepanu õpilaste sotsiaalsete oskuste ja digipädevuste arendamisele, loovuse ja uurimuslike oskuste arendamisele. Õppetöö tulemused on kõrged (tasemetööde, põhikooli ja riigieksamite ning IB eksamite tulemused, lisandväärtus, PISA test). Õpilase erivajadusi, sh süvahuvisid ja huvitegevusi arvestatakse õppetöö osana (õppimine IÕK alusel, olümpiaadidel ja konkurssidel osalemine, huvitegevuse arvestamine jms). Gümnaasiumisse tulnud õpilaste kohanemist toetatakse, toimub karjäärinõustamine. Õpilaste õpitulemused võimaldavad neil õpinguid jätkata soovitud erialadel. Õpilaste ja nende vanemate rahulolu analüüsitakse ning saadud infot kasutatakse kooli arendustöös

Põhieesmärk: Õpetamine ja õppimine lähtuvad kooli filosoofiast ning toetavad iga õpilase isiklikku arengut

Tegevused:
Iga tegevuse lõpus on selle eest vastutava töötaja ametinimetus.
Õpilaste eneseanalüüsioskuste pidev arendamine ja sellele tagasiside saamise eest vastutavad kõik aineõpetajad ja klassijuhatajad.

2.3.1 Õppekava kaasajastamisel jälgitakse kooli filosoofiat ja õppekava terviklikkust
A. Õppekava järjepidev kaasajastamine, nii eesti kui rahvusvahelisel õppekaval. Õppejuht ja IB-koordinaatorid
B. Valikainete väljatöötamine põhikoolile. Õppejuht
C. Õppemoodulite ja valikainete uuendamine gümnaasiumis. Õppimise suurem sidumine huvitegevusega. Õppejuht ja IB−koordinaatorid
D. Õppekava visuaalsete tutvustuste valmimine. Õppejuht ja IB−koordinaatorid

2.3.2 Õppetöö sisuline planeerimine toimub õpetajate omavahelises koostöös
A. Ainegruppidele koostöövõimaluste loomine, selle seire ja tagasisidestamine. Direktor

2.3.3 Hindamine viiakse kooskõlla kooli filosoofiaga, hindamise põhimõtteid tutvustatakse järjepidevalt kooli huvigruppidele
A. Põhikoolis hindamispõhimõtete jätkuv selgitamine huvigruppidele. Õppejuht ja IB-koordinaatorid
B. Gümnaasiumiastme hindamise analüüs. Õppejuht

2.3.4 Alg-, põhi- ja gümnaasiumiastme lõpus toimuvad loov−, praktilised või uurimistööd (UPT)
A. Uurimis- ja praktiliste tööde digitaalse keskkonna arendamine. UPT juht ja haridustehnoloog
B. Õpilaste suunamine teadustööde koostamisele. Õppejuht ja ainegruppide juhid
C. Õpilasfirmade toetamine. Majandusjuht ja ettevõtluse õpetaja
D. Tööde tutvustamine kogukonnale. UPT juht, huvijuht ja IB-koordinaatorid
E. Tööde suurem seotus praktilise eluga. Õppejuht, UPT−juht

2.3.5 Arendatakse digipädevusi
A. Digiplaani koostamine gümnaasiumiastmele. Haridustehnoloog
B. Digiplaani rakendamine kõigis kooliastmetes. Haridustehnoloog
C. Digiplaani tutvustamine õpetajatele, nende koolitamine. Haridustehnoloog
D. Digiõpilaste ringi käivitamine. Haridustehnoloog
E. Digiplaani rakendumise seire. Haridustehnoloog

2.3.6 Arendatakse sotsiaalseid oskusi
A. Tegevuste koostamine erinevatele kooliastmetele, et toetada klassijuhataiate tööd õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamisel. Tugistruktuuri töötajad

2.3.7. Riiklike tasemetööde, põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste säilitamine vabariigi keskmisest kõrgemana. Hoida gümnaasiumi panust õpilaste edasijõudmisse nähtavana. IB−eksamitulemuste hoidmine rahvusvahelises võrdluses keskmistena .
A. Toimub järjepidev õppetöö tulemuste seire ja analüüs. Õppejuht ja DP-koordinaator

2.3.8 Koolis pakutakse gümnaasiumi koolieksamite mitmekesist valikut
A. Igal õppeaastal vaadatakse koostöös õpetajate ja õpilastega üle koolieksamite valikud ning korrigeeritakse valikut. Õppejuht

2.3.9 PISA testi tulemuste kõrgte näitajate hoidmine
A. Kool osaleb 2021. aastal PISA-testis. Õppejuht

2.3.10 Õpilaste erivajaduste ja kooliväliste õpingutega arvestamine
A. Jätkuv ainealaste süvahuvidega õpilaste märkamine ja toetamine. Õppejuht, tugistruktuuri töötajad
B. Keelereiside ja keelepraktika toetamine. Õppejuht, IB−koordinaatorid
C. Õpilaste liikumisharjumuse tõhustamine (spordipäevad, aktiivsed vahetunnid, koostöö lapsevanematega liikumakutsuva kooli projektis jms). Huvijuht, kehalise kasvatuse ainegrupi juht

2.3.11 Õpilased osalevad vabariiklikel ja rahvusvahelistel olümpiaadidel ning võistlustel
A. Jätkuvalt toetatakse õpilasi, kes esindavad kooli rahvusvahelistel olümpiaadidel ja võistlustel. Õppejuht ja tugistruktuuri töötajad
B. Jätkuvalt edukas osalemine matemaatika ja loodusainete olümpiaadidel ja võistlustel. Matemaatika ja loodusainete ainegruppide juhid
C. Sotsiaal− ja humanitaarainete ning keelte valdkonnas võistlustel ja konkurssidel osalemine. Ajaloo ja ühiskonna-, eesti ja võõrkeelte ainegruppide juhid

2.3.12 Huviringid toetavad õpilase arengut
A. STEAM-tegevuste sidumine õppekavaga. Huvijuht ja õppejuht
B. Digipädevusi arendava huviringi käivitamine. Huvijuht

2.3.13 10. klassi õpilaste toetamine kooliellu sulandumisel
A. Õpilastele tutvumislaagri korraldamine. Huvijuht ja klassijuhatajad
B. Uutele õpilastele mentorsüsteemi loomine ja käivitamine. Õppejuht ja klassijuhatajad
C. Kohanemisküsitluste läbiviimine ja tagasisidestamine. Tugistruktuuri töötajad

3. Arengukava elluviimine ja seire

Arengukava tegevuskava järgimist analüüsitakse ja hinnatakse igal õppeaastal sisehindamise käigus. Uus arengukava koostatakse 2022/2023. õppeaastal; kooskõlastatakse õppenõukogus, hoolekogus, õpilasesinduses ja esitatakse Tartu linna haridusosakonnal.

OLULISEMAD LINGID

2019 Miina Härma Gümnaasium