Miina Härma (1864–1941) oli teerajaja. Ta oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis aastatel 1917–1929 ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka.
Miina Härma muusikaline pärand on lugupidamist vääriv – ta kirjutas üle 200 koorilaulu, oli dirigendiks kõikidel üldlaulupidudel, tema Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele loodud „Tuljak“ kõnetab igat eestlast tänapäevalgi. Miina Härma „Tuljakule“ lõi tantsusammud Anna Raudkats ning sellisena on see iga üldtantsupeo grand finale.
Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma., AM_12853:145 F 11687:145, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2039983
Miina Härma Lauluseltsi segakoori kevadkontsert
koorsündmus
12. mail toimus MHG aulas Miina Härma Lauluseltsi segakoorikevadkontsert. Kontserdile oli esinema kutsutud ka MHG 3.–4. klasside mudilaskoor, et jagada muusikaarmatust järeltuleva põlvkonnaga. Mõlemat koori juhendab Külli Karask.
Miina Härma Lauluseltsi segakoor loeb ennast mõtteliseks järglaseks Miina Hermanni Lauluseltsi segakoorile, mis asutati Miina Härma (end. Hermann) poolt 1894. aastal. Omal ajal kujunes sellest tollase Eesti parim kontsertkoor. Miina Härma oli Miina Härma Gümnaasiumi eelkäija, Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi pikaaegne muusikaõpetaja (töötas koolis aastatel 1917–1929). Tema auks lõid MHG õpetajad 2013. a aprillis MHLS segakoori, millega liitusid lisaks õpetajatele ka lapsevanemad, vilistlased ning teised MHG ja koorimuusika sõbrad. Koori asutaja ja esimene dirigent oli Kadri Leppoja, praegune juht on Külli Karask. Kõiki lauljaid ühendab armastus muusika vastu ning rõõm üheslaulmisest. Koori liikmetest on kujunenud suur ja tugev sõpruskond.
MHLS segakoor on osalenud kahel üldlaulupeol ja kahel Tartu laulupeol. Võtnud osa võrukeelsetest Uma Pidodest ja astunud üles Elva ning Intsikurmu laulupidudel. Esinenud Eesti Segakooride Liidu ja Tartu maakonna kooride laulupäevadel. Suureks auks on osalemine MHG kontsertaktustel. Koori soov on hoida elus koorimuusika traditsiooni, armastust muusika vastu ning luua mõnus kooskäimise koht MHG perele.
Iseseisva kontserdiga astus koor üles esimest korda ning esitamisele tulid nii eesti koorimuusika klassikasse kui ka uuemasse repertuaari kuuluvad laulud.
