Miina Härma (1864–1941) oli teerajaja. Ta oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis aastatel 1917–1929 ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka.
Miina Härma muusikaline pärand on lugupidamist vääriv – ta kirjutas üle 200 koorilaulu, oli dirigendiks kõikidel üldlaulupidudel, tema Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele loodud „Tuljak“ kõnetab igat eestlast tänapäevalgi. Miina Härma „Tuljakule“ lõi tantsusammud Anna Raudkats ning sellisena on see iga üldtantsupeo grand finale.
Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma., AM_12853:145 F 11687:145, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2039983
Õpilaste teadustööde festivali tulemused on selgunud
saavutusühiskonnaained
Miina Härma Gümnaasiumi 9.a klassi õpilane Matilda Mägi sai õpilaste teadustööde festivalil II preemia töö eest “Uurimistöö ja küsitlus õnnelikkuse kohta”. II kohaga käib kaasas ka rahaline autasu. JuhendasTerje Hallik. Lisaks pälvis Matilda veel Sotsiaalministeeriumi, Tartu Ülikooli ja Tervise Arengu Instituudi eriauhinnad. Viimase eriauhinna juures oli välja toodud ka põhjendus: “Matilda Mägi uurimistöö meeldis mitmel põhjusel. Töö ülesehitus oli loogiline ja hästi struktureeritud, teemakäsitlus põhjalik ning moodustus ilusa terviku. Tema lähenemine oli läbinisti teaduslik: ülevaate põhjal said püstitatud hüpoteesid, millele paikapidavuse uurimiseks pandi kokku korralik küsimustik ning viidi läbi täiesti arvestatava suurusega valimil küsitlusuuring. Ka tulemused olid hästi esitatud ning arutluskäik põnev ja asjakohane. Rõõm oli tõdeda, et juba põhikooli astmes osatakse nii hästi teaduslikku meetodit kasutada.”
9.b klassi õpilase Hilda Laidmetsa töö „Jutuajamisi vanavanematega. 20. sajandi miniatuurid ühe suguvõsa näitel“ pälvis Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu eriauhinna. Juhendas Terje Hallik. Põhjendus: “Vabamu lähtus eriauhinna väljaandmises muuseumi väärtusest. Hilda Laidmetsa uurimistöös kõnetas enim põlvkondade vaheline suhtlus. Kuigi intervjuusid polnud kasutatud allikates nimetatud, tuli töö sissejuhatusest välja, et nendest töö alguse sai. Intervjuud esivanematega ja nende põhjal perekonnaajaloo talletamine loob põlvkondade vahel tihedamaid sidemeid ning rohkem mõistmist, seda rõhutas ka töö autor. Tööle andis lisandväärtust suguvõsa loo paigutamine ajaloosündmuste konteksti.”
