Miina Härma

Miina Härma (1864–1941) oli teerajaja. Ta oli esimene eesti soost naishelilooja, esimene naisorelikunstnik ja esimene naisdirigent, üks esimese sinimustvalge lipu õmblejatest. Ta õpetas maailma esimeses eestikeelses gümnaasiumis aastatel 1917–1929 ja valiti 1939. aastal esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta on valitud 20. sajandi 100 Eesti suurkuju hulka.

Miina Härma muusikaline pärand on lugupidamist vääriv – ta kirjutas üle 200 koorilaulu, oli dirigendiks kõikidel üldlaulupidudel, tema Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele loodud „Tuljak“ kõnetab igat eestlast tänapäevalgi. Miina Härma „Tuljakule“ lõi tantsusammud Anna Raudkats ning sellisena on see iga üldtantsupeo grand finale.

Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma.
Laulupidu 1928.a. dirigendipuldis Miina Härma., AM_12853:145 F 11687:145, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2039983

Triinu Pihus rääkis tehisarust

õpetaja avatar

19.–20. detsembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis 67. Kreutzwaldi päevade konverents: “Kilplasest ja kratist tehisintellektini: loodus, loovus ja tehnoloogia”. Meie haridustehnoloog Triinu Pihus pidas seal ettekande teemal “Tehisintellekti võimalused ja väljakutsed hariduses”

Kokkuvõte ettekandest: Tehisintellekt on tulnud, et jääda, ning seda ka hariduses. Õpetajad ja õpilased seisavad taas väljakutsete ees ning peavad otsustama, kuidas hakkab tehisaju areng muutma õppimist ja õpetamist. Kas tegu on akadeemilist ebaausust toetava tööriistaga või hoopis suurepärase abivahendiga õppimise tõhustamiseks ning õppija teadmiste arendamiseks? Kuidas võiks olla tehisintellekti võimalused kaasatud õppetöösse ning millised on eetilised piirangud? Heidame põgusa pilgu õpetajatöös igapäevaselt ette tulevatele väljakutsetele tehisaju ajastul ning mõtleme, millised võiks olla võimalused, kuidas kiirel tempol arenevat tehisaju tehnoloogiat hariduse hüvanguks tööle panna.

Triinu Pihus. Foto autor Alar Madisson (Eesti Kirjandusmuuseum).

OLULISEMAD LINGID

2019 Miina Härma Gümnaasium